Norra
Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest
orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra läänerannikul.
Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani välja.
Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja.
Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas
asetsevat Østlandeti läänes asetsevast Vestlandetist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning
järskude nõlvadega kitsad fjordid lõikuvad sügavale mägedesse. Erandiks on Jæreni
tasandik Stavangerist lõunas. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti
põhjaosa Trondheimi ümbrusest ehk Trøndelagist. Põhja-Norra algab peaaegu Norra keskelt.
Enamik sellest on põhjapolaarjoonest põhjas. Suure osa sellest katavad mäed, mis ulatuvad ka
arvukatele saartele.
annaabi.ee 
