tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused DESEKVILIBRATSIOON - Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. ATOONIA - Lihastoonuse langus DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul
Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Mis on ataksia ja miks ta tekib? Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häiretes (nt. ei suuda puudutada sõrmega nina) Ataksia võib olla mitu põhjust, sh sclerosis multiplex'i, peatrauma, alkoholi kuritarvitamise, insult, tserebraalparalüüsiga, Rikkis geen, või kasvaja. Ataksia võib ka sümptom koordinatsioonihäired seotud nakkuste. Mis on astaasia ja miks ta tekib? Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (nt
· Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? · Aitab säilitada tasakaalu · Kehaliigutuste koordineerimine/juhtimine 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36. Mis on ataksia ja miks ta tekib? Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) ehk Koordinatsioonihäired (eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak). Põhjused: on kas pärilik või mittepärilik (nt väikeaju kahjustus, aju operatsioon, peatraumad, alkoholi või uimastite kuritarvitamine, nakkused (nagu tuulerõuged), ajukasvaja, kokkupuude mürgiste kemikaalidega). 37
liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasakaalutaju organid esik ja labürint paiknevad sisekõrvas. Sissejuhatus psühholoogiasse 26 Poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (kaltsium-karbonaadi kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad tasakaalunärv Oma asendi tõttu reageerib kotike rohkem vertikaalsele
Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasakaaluaistingu organid:paiknevad sisekõrvas: *labürint(nurkkiirendus) *esik(pea asend ruumis, lineaarkiirendus) Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast. Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3 kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad tasakaalunärv. Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele
närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gavitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasukaalutaju organid-esik ja labürint-paiknevad sisekõrvas. Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: pea liikumine nurkkiirendusega- endolümfi(vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis- ampulli( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus-vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunas. Vestibulum (mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund)Pea asendi muutumisel v lineaarsel kiirendusel liiguvad otoliidid(kaltsium.karbonaadi kristallid) koos zelatinitaolise materjaliga- mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad-tasakaalunärv. Karvarakke on tasakaaluelundis kahte tüüpi, mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi,
lineaar- kiirendus) – paiknevad sisekõrvas. 63 Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast 64 Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või
On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu. Eemaldamisel staatilisete ja staatilis-kineetiliste reflekside häired, häiruvad tahtlikud liigutused. 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaalu häire Tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36. Mis on ataksia ja miks ta tekib? Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häired (ei suuda puudutada sõrmega nina) Tekib väikeaju kahjustuse korral 37. Mis on astaasia ja miks ta tekib? Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) Tekib väikeaju kahjustuse korral 38. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse regulatsiooni häirumine Tekib väikeaju kahjustuse korral 39
Väikeaju koosneb: - Keskmine osa USS - Kahest poolkerast - Kahest külgsagarast Väikeaju on ühenduses kõigi teiste kesknärvisüsteemi piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis- kineetiliste reflekside häired; häiruvad tahtlikud liigutused. Desekvilibratsioon tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Atoonia lihastoonuse langus Düstoonia- lihastoonuse regulatsiooni häirumine Astaasia- lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) Asteenia kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Ataksia puudulik liigutuste koordinatsioon ja
annaabi.ee 
