Andmed rahvaarvu ja etnilised, kultuurilised, poliitilised, looduslikud, rahvastiku koostise kohta Eestis on eelnevate tervishoidlikud, arstiteaduslikud, usulised, aegadega võrreldes hoopis täielikumad. Seda psühholoogilised jm. nähtused ja nende arvurikkad kõigepealt tänu maksualuse elanikkonna ar kombinatsioonid. vestamiseks alates 1782. aastast korraldatud Eestile olid sellal üldiselt omased samad hingeloendustele. Omakorda tõid uue kvaliteedi demograafilised üldtendentsid, mis Euroopa teiste päris rahvaloendused. Pärast mõningaid proovi ja rahvaste juures, täpsemalt öeldes Lääne, Kesk ja osalisi loendusi üksikutes linnades, kihelkondades PõhjaEuroopas
Samas on selge, et elektrienergiaga toodetud vesinik pole ku- nagi konkurentsivõimeline metaanist (maagaasist) toodetava vesinikuga. Katsetatakse veel termokeemilise, bioloogilise ja termilise lagundamise meetodite arenda- misega. Üheks probleemiks vesinikuenergeetika arendamisel on vesiniku ladustamine tema mahulise (mahuühiku) kütteväärtuse väiksuse tõttu (vaata allpool olevat joonist). Kütuseelement annab võrreldes teiste meetoditega suhteliselt odava lahenduse energia sal- vestamiseks (akumuleerimiseks) vesiniku näol. Seega võib kütuseelementide ja elektrolüüse- rite kasutuselevõtt nende töökindluse suurenedes ning hinna alanedes mõjutada positiivselt al- ternatiivsetel energiaallikatel baseeruvat energia tootmist. Kuigi vesinik on kütuseelemendile kõige sobivam kütus, katsetatakse ka metanooli ja maa- gaasi. Kasutatud kirjandus: http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika- instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/15