Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
39 Traataed ei jäänud
linna ilmet rikkuma siiski kauaks ajaks. 1923. aasta sügisel oli kohaliku piirivalve mureks
juba pahaaimamatult üle piiri juhtunud inimesed, kes linna vahel kulgevat väikest
piirikraavi tähele ei pannud. Kohalik piirivalveülem, leitnant Miller, tegi selliste juhuste
vältimiseks ettepaneku püstida pikki piiri viisaka välimusega puidust või rauast aed
Konnaojast Riia tänava juures kuni Ramsi veskitiigini.40 Tema ettepanekud siiski vilja ei
kandnud ja ühtegi aeda teadaolevatel andmetel piirile ei püstitatud. Koos 1. novembril 1923
sõlmitud Täiendava EestiLäti lepinguga piiriküsimustes sai ära otsustatud ka piirijoone
märkimise kord. Kõik piiri murdepunktid tuli tähistada piirikupitsatega, mille läbimõõduks
oli kaks ja kõrguseks üks meeter. Sirgjoonel tähistati piir 1,2 meetri laiuse kraaviga.
annaabi.ee 
