Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Lihtsa, ühe paari kividega veskimehhanismi
käivitamiseks oli tavaliselt neli tiiba, mida katsid õhukesed lauad või 19.sajandi keskelt alates reiidest purjed.
Tuulde keerati tiivad koos kogu veski kerega, selleks oli kere külge kinnitatud pikk händ ehk vehmer.
Suured Hollandi tuulikud ilmusid Eestisse hiljem kui pukktuulikud, kujunesid sajandite jooksul Mandri-
Eestis üsna tavalisteks. Neil oli pööratav ainult pea koos tiibadega. Läbi 3-4 korruse ulatuv veskimehhanism
käivitas tavaliselt kaks paari kive. Kaua kuulusid Hollandi tuulikud ainult mõisatele.
Kõrtsid
Vanimad teates maakõrtside kohta pärinevad 15.-16.sajandist. Algul rajasid kõrtse ordumeistrid ja piiskopid, aja
jooksul said kõrtsipidamise õiguse ka läänimehed-vasallid ning 1671.aastast võisid kõrtse ehitada kõik
mõisaomanikud oma mõisa maal. Vanemal ajal rajati kõrtse losside ja turukohtade juurde, teede sõlmpunktidesse ja
suuremaisse asulaisse
annaabi.ee 
