Meede 3.9: Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine Meetme üldiseks eesmärgiks on tagada püsiv tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel. Meede 3.10: Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine Meetme üldiseks eesmärgiks on kalalaevade toidukäitlemise ja tehniliste tingimuste kaasajastamine. Meede 3.11: Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed Meetmete üldiseks eesmärgiks on kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemise arendamine ja kaasajastamine, vesiviljeluse arendamine ja kaasajastamine, kala vastuvõtutingimuste parendamine sadamates ja kalavastuvõtupunktides, sisevete kalanduse investeeringute toetamine. Meede 3.12: Muud kalandusega seotud meetmed Meetmete üldiseks eesmärgiks on kalanduse sektori restruktureerimisega kaasnevate ebasoodsate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude leevendamine ja uute turuväljundite loomine kala- ja vesiviljelustoodetele
Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tšiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-
Teine kiiresti arenenud vesiviljeluse piirkond on mõõdukas kliimavöötmes paiknevad arenenud riigid (Norra, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka, aga ka lõunapoolkera parasvöötmes olev Tsiili). Seal toetub kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas
annaabi.ee 
