Ekstensiivne vesiviljelus Kõige varasem vesiviljeluse vorm seisnes veeloomade sulgemises kaldalaguunidesse, tiikidesse või väikestesse madalatesse järvedesse, nii et neid oli võimalik vajalikul hetkel hõlpsalt välja püüda. Sellise vesiviljeluse algus ulatub kiviaega, kui inimene hakkas loodusressursse mõjutama. Euroopas vastab see ajajärgule umbes 4000 aastat enne meie ajaarvamist. Sellist minimalistlikku vesiviljelust Euroopas enam ei esine, sest kõikide vesiviljelusliikide puhul toimub tänapäeval vähemalt mingigi tehniline vastastikune suhtlemine looduskeskkonna või kasvatatavate isenditega. Vesiviljeluse arengu järgmiseks etapiks oli olukord, kus ei loodetud enam üksnes looduse peale, vaid hakati veekeskkonda kohandama sel viisil, et soodustada kalade, molluskite ja/või koorikloomade populatsioonide arengut. Sellise vesiviljeluse kõige keerulisemaks vormiks oli
eesmärk on olnud kasvatatava kala siseturuvajaduse ulatuses kalakasvanduste arendamine. Samuti jääb sellesse perioodi vesiviljelejate tootjaorganisatsiooni loomine. Eesti Kalanduse Strateegia 2014-2020 peamine vesiviljelussektori arendamise eesmärk on vesiviljelusele soodsa, jätkusuutliku ja kasumliku toimimiskeskkonna väljaarendamine. Strateegilise eesmärgi saavutamisel on peamised indikaatorid vesiviljelustoodangu mahu kasv ja müüdav kogus. Aastatel 2014-2020 peab keskenduma nende vesiviljelusliikide kasvatamisele, millel on selge konkurentsieelis nii Eesti kui ka Euroopa turgudel. Tootmismahtude saavutamisel on vajalik keskenduda äritegevuse mitmekesistamisele, millega luuakse võimalused täiendavateks sissetulekuallikateks. See tähendab, et lisaks värske vesiviljelustoodangu pakkumisele peab arendama välja ning viima turule uusi ja paremaid tooteid. Kui kaubakala pakkumine on häiritud suurtest impordikogustest,
annaabi.ee 
