Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3.3 Koostise arvutamine. Arvutamise esmaseks eelduseks oli, et betoonisegu oli täiesti tihe (õhisisalduseta) ja segu põhiskeleti moodustas jäme täitematerjal, mille tühikutes paiknes liiv. Liiva tühikud täitis omakorda tsement ja vesi. Tehti arvutus 1 m3 betoonisegu saamiseks nn. absoluutsete mahtude meetodil. Leiti maksimaalne vesitsementtegur valemi 2 abil. Seejärel leitakse betoonisegu veevajadus liitrites 1 m3 betoonisegu kohta, lähtudes nõutud segu töödeldavusest (2 – 4 mm) ja jämetäitematerjali tera maksimaalsest suurusest (portland – põlevkivitsement killustikutera maksimaalse suurusega 20 mm) tabelist 3. Arvutatakse tsemendisisaldus [kg/m3] betoonisegu kohta valemiga 3. Määrati killustiku tühiklikkus valemiga 4. Mördi ülehulgategur α leiti interpoleerimise teel,
2) 1/3 küljepikkusest on survetugevus 60-70 % alsest tugevusest 3) 1/3 küljepikkusest korral paindetugevus moodustab 45-50 algsest tugevusest 6. Betoonis kasutatavas liivas ei tohi olla: *vilk, mitte üle 0,5 % *väävliühendeid mitte üle 1% *savi, muda, tolmuosakesed- mitte üle 5% *orgaanilised ühendid (segatakse NaOH 3%lise vesilahusega liiva-> lahus kollakas-> see on etalon, sellest tumedamaks ei tohi minna) 7. Betooni tugevust mõjutavad: (survetugevus), vesitsementtegur; tugevust vähendab dünaamiline koormus, läbikülmumine ja ülessulamine; tugevust suurendab niiske keskkond 8.Vesitsementtegur-> vee mass suhe tsemendi massi (masside suhe) 9.Elastne deformatsioon- deformatsioonid, mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist 10.Roomamine betooni omadus järel deformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel = nihkumine 11. Betooni tõmbe tugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem -> kasut
katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1) Katse nr Tsemendi mass, g Liiva mass, g Vee mass, g W=V/Ts 1 0,500 1,500 0,250 0,5 2 0,500 1,500 0,250 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 mördisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 mördisegus, [g]. 3.4 Mördi survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20±2oC. 2 Tabel (2) Survetugevus Katsekeha mõõtmed Purustav Katse Vanus, Mass [MPa]
Katse CEM I 42,5 Liiva Liiva Killustiku Killustiku Vee W=V/Ts nr Tsemendi fraktsioon, mass, fraktsioon, mass, [g] mass, mass, [g] [mm] [g] [mm] [g] 1 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 2 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus, [g]. 3.4 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel (2) Survetugevus Katsekeha mõõtmed Purustav Katse Vanus, Mass [MPa] jõud
võimaldas betoondetailidel taluda suuri koormusi. Protsess on täiustunud ja tänapäeval kasutatakse armatuurina ka erinevaid polümeere või isegi süsinikkiude. Tänapäeva betoonid on nii suure survetugevusega, et ilma sarruseta hakkab betoon mahukahanemise jõu toimel pragunema. Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu valmistamiseks kasutatud vee ja tsemendi massi suhet nimetatakse vesitsementteguriks. Vesitsementtegur on üks olulisemaid betooni lõppomadusi mõjutav tegur. Kõrgema vesitsementteguriga betoonide puhul on suurem oht mahukahanemise pragude tekkimiseks. Erinevate betoonisegude vesitsementteguri väärtus on harilikult vahemikus 0,65 ... 0,45 Kasutatud materjalid : www. rudus.ee www. imelineajalugu.ee
• P - purustav jõud [N] • a, b - ristlõike mõõtmed [mm] • k - paranduskoefitsient [0,95] 4 4. KATSE TULEMUSED Tabel 1. Betoonisegu koostis. Komponendid Segu nr. 1 kg/m3 kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik 4-16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 Tabel 2. Survetugevuse määramine. Kivis- Prk. mass [g] Surve- Purustav jõud tamise Tihedus Survetugevus Keskmine pind survel kesk- [kg/m³] [N/mm²] [N/mm²] Õhus Vees [cm²]
4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Betoonsegu valmistamine ja koostis Töö alustamiseks valitakse betoonsegu koostis. Segu segatakse käsitsi, määratakse segu konsistents ja tihedus. Tehakse 6 katsekeha mõõtmetega 100x100x100 mm. Tabelis 1 on välja toodus betoonisegu koostis. Tabel 1 Betoonsegu koostis Segu Komponendid kg/m³ kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Plaadile on asetatud kooniline vorm, mis täidetakse betoonseguga kolmes erinevas etapis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga pinda 25 korda sorkides. Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm.
killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi
Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga.
tsemendilobri poolt. Tsemendis olevad mineraalid saavutavad aja jooksul suurema survetugevuse. Eriti mõjutab: aliit(C3S) ning beliit(C2S), mida on ka tsemendis kõige rohkem. Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt.
· tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on! Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem segu. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale
mõ −mv v ρ – betooni tihedus [kg/m3] mõ – betooni mass õhus [kg] mv – betooni mass vees [kg] ρv – vedeliku tihedus [kg/m3] 4. KATSETULEMUSED 4.1 Betoonisegu valmistamine Tabel nr 1 betoonisegu koostis Komponendid Segu nr. 1 kg/m3 kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik 4-16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonisegu töödeldavuse määramine. Koonuse vajukiks saadi 1 cm. Seega on tegemist 4 Ma Purust Survetugevus
· Liiva tera tihedus l = 2650 kg/m3 1.5.2. Betoonisegu koostise arvutamine: Vesitsementteguri arvutus: Kasutatakse Bolomey valemit: fcm = A * RTs * (Ts / V 0,5), Bolomey valem(2) fcm - Betooni nõutav surveugevus, N/mm2 RTs - Tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2 Ts / V - Tsement vesitegur A materjalide kvaliteeti iseloomustav empiiriline keofitsent Siit vesitsementtegur Ts / V = 0,57 1.5.3. Vee kulu arvutus: Betoonisegu vee kulu (veevajadus) liitrites (1 m3 betoonisegu kohta) etteantud konsistentsi saavutamiseks määratakse eelneva kogemuse põhjal koostatud tabelite või graafikute alusel. Betoonisegu veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist (klass S2, vajum 50-90mm), kasutatava tsemendi liigist ja kasutatava killustiku terasuuruse ülemisest mõõtmest (D=16mm) on V = 200 l 1.5.4. Tsemendi kulu arvutus:
maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Killustiku külmakindlusklass ei tohi olla madalam soovitud betooni külmakindlusest. 5. Mis näitajad ja kuidas mõjutavad kivistunud betooni tugevust? Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2…1,1. 5. Polümeerbetoon- valmistamine, eripära ja kasutus? sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku ( hästi kuivad ) Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades.
mm. Profiilidest on levinumiad Omega ja Delta. Vuugiprofiile kasutatakse põhiliselt "vuugivabades" põrandates. Vuugivaba põranda alla mõistetakse põrandat, kus ei ole saetud mahukahanemisvuuke ning plaadimõõtmed on kuni 50 m mõlemis suunas. Mahukahanemispingeid nii suurel alal võtakse vastu tavapõrandadest oluliselt suurema teraskiu doseeringuga. Samuti tuleb pöörata tähelepanu betooni koostisele. Antud põrandatüübil tuleb kasutada selleks väljatöötatud eribetooni, mille vesitsementtegur on madal ning täitematerjalide sõelkõver vastavalt korrigeeritud. Vuugivabade põrandate eelis seisneb lõigatud mahukahanemisvuukide ehk plaadi nõrgestuskohtade puudumises. Palju kasutust on vuugivabad põrandad leidnud logistikakeskustes kus liiklustihedus on väga suur. Mõningatel juhtudel on võimalik vuugivabade põrandate paksust võrreldes tavalahendusega vähendada. Betooni mahukahanemine betoonpõrandates
Katsetamine EVS-EN 12390-3 “Kivistunud betooni katsetamine Osa 3: Katsekehade survetugevus”. Katsekehad on kuubi või silindri kujulised. Kuupide nimimõõdud (küljepikkused)- 100, 150, 200, 250 ja 300mm. Silindrite läbimõõdu nimimõõtmed d (h=2d)- 100, 113, 150, 200, 250 ja 300mm. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1…0,2, st. tsement kivistumisel seob endaga 10…20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni.
▪ Kvantitatiivne (kui palju vett materjal ajaühikus läbi laseb): 15 cm paksune hüdrotehniline betoonkiht peab olema 8 h jooksul veekindel, kui veesamba rõhk temale on 0,2; 0,4; 0,6; 0,8 või 1,0 kuni 2,0 MPa Kvantitatiivse veekindluse nõue on määratletud filtratsioonikoefitsiendiga so. vee hulgaga, mida katsekeha 1m2 surve all 1MPa võib läbi lasta ajaühikus (1 tunnis). Klass Vesitsementtegur Veeimavus, massi% Kf, cm/s* W0,4 >0,6 >4,7 – 5,7 > 2x10-9 … 7x10-9 W0,6 >0,55 >4,2 – 4,7 > 6x10-10 … 2x10-9 W0,8 >0,45 Kuni 4,2 > 1x10-10 … 6x10-10 TERMILISED OMADUSED KÜLMAKINDLUS • Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat
Suurenev maht tekitab betooni sees tekitab pingeid armatuuri ümbritsevas betoonis, mille tagajärjel võib betoon puruneda. Korrosiooni tagajärjel väheneb armatuuri ja betooni vaheline nake, mis vähendab elemendi kandevõimet Kaitsekihi eemaldumine vähendab ka armatuuri tulekindlust 20. Millest ja kuidas sõltub karboniseerumise kiirus? Karboniseerumise kiirus sõltub õhu CO 2 sisaldusest, betooni omadustest (poorsus, tsemendi tüüp, vesitsementtegur), niiskusest, pragudest betoonis ja betooni tugevusest. Kuiv betoon ei reageeri süsihappegaasiga, sest ei ole süsihappe moodustamiseks piisavalt vett. Samas CO2 difusioon väga niiskesse betooni on aeglane. Kuna betoonis olev niiskus takistab CO2 difusiooni, on 90% suhtelise niiskuse juures karboniseerumine väga aeglane. Optimaalne niiskuslik keskkond karboniseerumiseks on suhtelise niiskuse vahemikus 50...70%. 21. Kuidas saab karboniseerumist peatada või kahjustunud betooni parandada?
võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid
kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6. Betooni koostise määramine Betooni koostis antakse seguvahekorraga, nt: 1:0,8:2,4:5,2 või 1:2,4:5,2 V/T=0,8. Betooni seguvahekord on suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva ja 5,2 osa killustikku või kruusa. Seguvahekord võib olla kaaluline või mahuline. Ühel juhul tähendavad arvud kaalulisi, teisel juhul mahulisi hulki. Veel võib seguvahekord olla nominaalne või töösegu vahekord.
betoonile konstruktsioonis. Vältima peaks seejuures liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole projekteerijal vaja ilma mõjuva põhjuseta määratleda (Otsman, 1976: 26). 1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid: · vesitsementtegur (vee ja tsemendi massi suhe); · tsemendi liik ja selle tugevusklass; · kivistumise tingimused (temperatuur, niiskus); · täitematerjalide kvaliteet ning terastikuline koostis; · seguvee kvaliteet; · betoonisegu paigaldamise kvaliteet (tihendamine, järelhooldus). 1.1.7. Järelhooldus: Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusabinõud ning nende algusaeg ja kestus sõltuvad
agressiivsetele keskkondadele ja püsivuse kasv. 3.3.2.3. Kuivamiskahanemine Vesitsementteguri ja tsemendi kulu säilitamisel võib superplastifikaatori lisamine vähesel määral suurendada kuivamisest tingitud kahanemisdeformatsioone. Kui superplastifikaatori kasutamisega kaasneb vesitsementteguri vähenemine, kaasneb sellega kahanemisdeformatsioonide mõningane vähenemine. See võib olla kuni 20%. 3.3.2.4. Külmakindlus Kui superplastifikaatori lisamisel jääb vesitsementtegur muutumatuks, siis superplastifikaatoriga betoon näitab praktiliselt sama külmakindlust, mis lisandita betoon. Vesitsementsuhte vähendamine superplastifikaatori abil mõjub betooni külmakindlusele positiivselt, kuid ei tarvitse iseenesest olla veel piisav tingimus kõrge külmakindlustingimuseni jõudmiseks. Selle saavutamiseks on kõige efektiivsem õhku kaasavate lisandite kasutamine, kõrgete nõuete korral tugevusele ja külmakindlusele aga
t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa. 9. Betooni mahukahanemine (p 1.5.1). Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda. Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega (kapillaarnähtused, tsementkivi väljakuivamine, geeli tihenemine ja kristallvõre tugevnemine). Mahukahanemist soodustavad: - suur tsemendi hulk betoonis; - suur vesitsementtegur; - peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal; - kuiv kasutuskeskkond. 10. Betooni roome (p 1.5.2) Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline mahukahanemisega. Roomedeformatsioonid võivad mitmekordselt ületada betooni elastseid deformatsioone, suurendades nii konstruktsioonide paigutisi ja muutes isegi esialgset sisejõudude jaotust.
Koefitsendi k suurus sõltib proovikeha mõõtudest ja on 10cm kuubi puhul 0,95; 15cm puhul 1,0 ja 15cm puhul 1,05. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Seepärast kasutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni.
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 10 1.5 Betooni deformatsioonid 1.5.1 Betooni mahukahanemine Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda. Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega (kapilaarnähtu- sed, tsementkivi väljakuivamine, geeli tihenemine ja kristallvõre tugevnemine). Mahukaha- nemist soodustavad: − suur tsemendi hulk betoonis; − suur vesitsementtegur; − peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal; − kuiv kasutuskeskkond. Mahukahanemist iseloomustab mahukahanemise lõppdeformatsioon εcs∞. Mahukahanemine toimub eriti intensiivselt kivistumise algperioodil ja esimese aasta jooksul, mõne aasta pärast mahukahanemise juurdekasv kustub. Tavalise betooni mahukahanemise lõppdeformatsioon on kuivas keskkonnas (relatiivne niiskus 50%) 0,5 ÷ 0,6 mm/m (s.o. 0,05 ÷ 0,06%), niiskes keskkonnas 0,25 ÷ 0,35 mm/m
kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 26. Fiiberbetoon, polümeerbetoon Kiudbetoon ehk fiiberbetoon Armeeritakse disperssete kiududega. Kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras, plastik, polüpropüleen või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Põhiliselt kasutatakse külmalt
28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse vibreerimisega. 15 cm kuup proovikeha põhisuurus. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem, seepärast kasutatakse betooni peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb kõige enam tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem tsemendi vesitsementtegur, seda nõrgem betoon. 10) 27. Fiiberbetoon, polümeerbetoon 11) 1. KIUDBETOON ehk FIIBERBETOON armeeritakse disperssete kiududega. Tükeldatud teras, plastik või süsinikkiud. Tükeldamine vajalik selleks, et kiud ühtlaselt betooni ära jaotada. Nii on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsustada. Kasutatakse: betoonpõrandad, tööstuspõrandad, monteeritavad betoonelemendid. 12) Kiudbetooni eelised: 1) suurem painde ja tõmbetugevus
on.Samuti on kruusbetoon plastsem, kui killustikbetoon. Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubist või silinrist katsekehade peal pärast 28 päevast kivistumist ning katsetatakse, millise surve all oroovikeha laguneb, betoon võib puruned kahel moel: tavaline purunemine n.ö liivakella kuju ja plahvatuslik purunemine, kus erinevad küljed ei lagune võrdselt. Kõige rohkem mõjutab betooni tugevust vesitsementtegur, mida rohkem vett, seda nõrgem betoon. 31.Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetod puhul kasutatakse ära betonni sisemisi soojusvarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja tätematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks
Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. · Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 05.05.2014 · Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. · Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. 30
on ligilähedaselt võrdsed. Kiudbetooni omadused Kiudbetoon läheneb oma omadustelt osaliselt isotroopsele materjalile- tema omadused ( tugevus ) on kõikides suundades enam vähem ühesugused. Kiudbetooni omadused on olenevalt betooni kasutuskohast, konstruktsiooni tüübist ja koormusest erinevad. Betooni koostist mõjutavad ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesitsementtegur, mida jäigem on betoon, seda kvaliteetsem tuleb valatav konstruktsioon. Samas ei ole jäigad betoonisegud pumbatavad ja nende paigaldamine on raskem Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid, mis muudavad betoonisegu plastiliseks ja kergesti paigaldatavaks. Betooni koostise valikul on oluline kiu kogus betoonisegus. (www.kiudbetoon.ee) Kiudbetooni kasutamine Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad,
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 10 1.5 Betooni deformatsioonid 1.5.1 Betooni mahukahanemine Mahukahanemine on betooni omadus õhukeskkonnas kivistumisel oma mahus väheneda. Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega (kapilaarnähtu- sed, tsementkivi väljakuivamine, geeli tihenemine ja kristallvõre tugevnemine). Mahukaha- nemist soodustavad: suur tsemendi hulk betoonis; suur vesitsementtegur; peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal; kuiv kasutuskeskkond. Mahukahanemist iseloomustab mahukahanemise lõppdeformatsioon cs . Mahukahanemine toimub eriti intensiivselt kivistumise algperioodil ja esimese aasta jooksul, mõne aasta pärast mahukahanemise juurdekasv kustub. Tavalise betooni mahukahanemise lõppdeformatsioon on kuivas keskkonnas (relatiivne niiskus 50%) 0,5 ÷ 0,6 mm/m (s.o. 0,05 ÷ 0,06%), niiskes keskkonnas 0,25 ÷ 0,35 mm/m
annaabi.ee 
