tavaline nähtus. Kui Päike tekkis u 5 miljardit a tagasi hajusast kosmilisest ainest supernoova plahvatuse jäägist, siis tema sisetemp tõusis gaaside gravitatsioonilise kokkusurumise tagajärjel. Kui temp tema keskmes tõusis küllalt kõrgeks, algasid termotuumareaktsioonid.Päike koosneb valdavalt vesinikus.Tema tsentris, kus temp on 10 milj kraadi ja tihedus on suure rõhu tõttu 150g/cm3, ühinevad vesiniku tuumad ehk prootonid heeliumi tuumadeks.Päike ei plahvata vesinikupommina, sest seal puudub deuteerium.Kerges vesinikus pole aga heeliumi tuuma 4He koostisesse kuuluvaid neutroneid.Viimased peavad tekkima prootoneist, kuid see protsess on raskendatud.Asi on selles, et neutron on raskem kui prooton.Seega on muutumiseks vaja nii energilist põrget prootoni ja elektroni vahel,et nende kineetiline energia korvaks vajaliku lisamassi vastavalt valemile E=mc². Sellised põrked on Päikese sees valitseva 10 milj kraadi juures üsna harvad
uurimistöö, materjalide ja detailide sisestruktuuri vaatlemise ja isotoopide tootmise tarbeks. 26. Kuidas saavad päike ja tähed oma energia? Miks on päike püsiv? Päikese ja tähtede energia on termotuumaenergia. Päikese sisemuses toimuvad reaktsioonid annavad sellise soojushulga, et see saab püsida miljardeid aastaid. Päikese konsistentsi kuulub põhiliselt vesinik. Kuna seal ei leidu rasket vesinikku, siis see ei plahvata vesinikupommina. Samuti ei toimi seal elektronide tuumajõud ja vastastikmõju on nõrk, mis annab seletuse Päikese püsivuse kohta. Suuremates tähtedes ja nende arengu lõppstaadiumis toimub ka teistsuguseid tuumareaktsioone, seal tekib heeliumist raskemaid tuumi kuni raua tuumadeni. 27. Nimeta tuumafüüsika rakendusi? Tuntuim tuumafüüsika rakendus on kasuliku energia tootmine, lisaks elektrijaamadele kasutatakse seda ka laevadel ja kosmoseaparaatides
annaabi.ee 
