on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. Tüüpiliselt leidub neis väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed. 21. Kuidas on tekkinud enamik tähti üldtunnustatud ettekujutuse järgi? 1. Maailmaruum on täidetud külma ja hõreda vesinikuga Vesinikupilves hakkab gaasi kokkutõmbumine, mille tagajärjel tekivad tihendid, mida nimetatakse gloobuliteks. Gloobulid on tähealged, mis pöörlevad 3. Pöörlemise tõttu tõuseb temperatuur gloobuli keskosas sisehõõrde tõttu. Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. 4.Keskosas tekkinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht. 22.
Tasakaaluseisundis peab tähe sisemuses termotuumareaktsioonide tagajärjel tekima sama palju energiat kui tähe välispind kiirgab. Kiirgusrõhk seespoolt peab olema tasakaalustatud gravitatsioonilise tõmbejõuga (gravitatsiooniline tõmbejõud proovib tähte kokku tõmmata, kuid kiirgusrõhk proovib tähte laiali paisutada). 2. Millest tekivad tähed? Arenguetapid: I - Maailmaruum on täidetud külma ja hõreda vesinikuga (vesinikku leidub tähtedevahelises ruumis, galaktikas jne). II - Vesinikupilves hakkab gaasi kokkutõmbumine, mille tagajärjel tekivad tihendid, mida nimetatakse gloobuliteks. Gloobulid on tähealged, mis pöörlevad (vesinik käib ringi gravitatsiooni tõttu, gravitatsiooni tõmbumine paneb gloobuli pöörlema). III - Pöörlemise tõttu tõuseb temperatuur gloobuli keskosas sisehõõrde tõttu. Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. IV - Keskosas tekinud kiirgus levib gloobuli pinnale