1906. a. avastas Lyman, et vesinik kiirgab ka ultravioletis, kusjuures joonte lainepikkused vastavad valemile Infrapunases piirkonnas kehtis valem - see sai avastaja järgi nimeks Pasheni seeria. Järgnevatel aastatel lisandus veel kaks infrapunast seeriat ( ning 6) ja küllap oleks rida jätkunud, kui vahepeal teoreetikud suuri tegusid poleks teinud. Balmeri seeria vesiniku spektri nähtavas osas. a) kiirgusspektrina vesinikulambis; b) neeldumisspektrina kinnistähe Veega (Lüüra alfa) spektris. Bohri postulaadid: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. Niisiis, statsionaarsel orbiidil elektron energiat ei kaota ja võib seal püsida igavesti. Edasi on lihtne: selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama. Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga
1906. a. avastas Lyman, et vesinik kiirgab ka ultravioletis, kusjuures joonte lainepikkused vastavad valemile Infrapunases piirkonnas kehtis valem - see sai avastaja järgi nimeks Pasheni seeria. Järgnevatel aastatel lisandus veel kaks infrapunast seeriat ( ning 6) ja küllap oleks rida jätkunud, kui vahepeal teoreetikud suuri tegusid poleks teinud. Balmeri seeria vesiniku spektri nähtavas osas. a) kiirgusspektrina vesinikulambis; b) neeldumisspektrina kinnistähe Veega (Lüüra alfa) spektris. Bohri postulaadid: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. Niisiis, statsionaarsel orbiidil elektron energiat ei kaota ja võib seal püsida igavesti. Edasi on lihtne: selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama. Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga
annaabi.ee 
