rasvhapped moodustavad leelisega soolasid. Seda kasutatake seebi valmistamiseks, keetes rasva kas NaOH (seebikivi – tekitab tahke seebi) või KOH lahuses (tekitab vedela seebi). Rashvappe karboksüülrühmas asendatakse üks vesinikuaatom kas K või Na aatomiga ja eraldub veemolekul. Rasva oksüdatsiooni käigus liitub hapnikuaatom süsinikuahelaga ning lõppkokkuvõttes tekivad aldehüüdid ja ketoonid. Rasvade hüdrogeenimine on nende küllastamine vesinikuaatomitega, et muuta nende sulamistemperatuuri kõrgemaks. Toimub 160 – 170 ºC juures ja katalüsaatori juuresolekul. Saab toimuda ainult küllastumata rasvhapete kaudu, sest neis sisalduvad kaksiksidemed. Kaksiksidemete arvu vähenemisega muutuvad rasvad tahkemaks. Mida sügavam on hüdrogeenimine, seda vähem tekib transrasvhappeid [ α-linoleenhape – C18:3 (Ω-3 RH) Linoolhape – C18:2 (Ω-6 RH) Oleiinhape C18:1 Steariinhape C18:0. ]
61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit. 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Hullulehmatõbi kandub edasi valgu kaudu. 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Esimene ja viimane on küllastamata, keskmine on küllastunud. Küllastunud rasvhape, kus süsivesinikahelas on kõik süsinikuaatomid küllastatud vesinikuaatomitega, st ei esine C-C kaksik ega kolmiksidemeid. Küllastamata rasvhape, nende süsivesinikahel sisaldab ühte või mitut kaksiksidet. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? (erinevad ühendid). Ainult esimene on rasvhape. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). Kolmanda ühendi oksüdatsioonil, sest ta on pika ahelaga rasvhape, mis sisaldab väga palju vesiniksidemetega süsinikke. 66
Rasvhappemolekulis on mittepolaarne C-H side, mistõttu rasvad ei lahustu vees. Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest nimetatakse ka triglütseroolideks. Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest. 1. Küllastumata rasvhapped neis on üks või mitu kaksiksidet. Esineb taimsetes rasvades (nt. oomega-3, oomega-6 rasvhape). 2. Küllastunud rasvhapped neis puuduvad kaksiksidemed. Süsiniku aatomid on küllastunud vesinikuaatomitega. Esineb loomsetes rasvades. 3. Trans-rasvhapped küllastumata rasvhapped, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Põhjustavad südame-veresoonkonna haiguste riski. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel. 7 Valgud Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Jagunevad: 1
-ei saa moodustada vesiniksidemeid Funktsioonid: *energeetiline ( rasvad ja rasvhapped) *struktuurne ( fosfo ja tfingolipiidid) *regulatoorne ( steroidid; vit D,E,A) *Lahusti *Mehhaaniline kaitse 1. Energeetiline funktsioon: Energeetilist funktsiooni täidavad organismi varulipiidid (triglütseriidid ehk neutraalrasvad). Kõrge energeetiline väärtus tuleneb asjaolust, et triglütseriidi rasvhappejääkides on C- aatomid enamasti maksimaalselt küllastatud vesinikuaatomitega (maksimaalselt redutseeritud); 2. Termoregulatoorne funktsioon: Nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) tagab termoisolatsiooni (kaitseb keha mahajahtumise eest) ning annab kehale ka teatud vormid. Eraldi tuleb rõhutada nn. pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP
ümbruses. Inimese keha massist moodustavad lipiidid normaalse keha koostise korral 17- 30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16%. Funktsioonid: 1) Energeetiline funktsioon. Energeetilist funktsiooni täidavad organismi varulipiidid (triglütseriidid ehk neutraalrasvad). Kõrge energeetiline väärtus tuleneb asjaolust, et triglütseriidi rasvhappejääkides on C-aatomid enamasti maksimaalselt küllastatud vesinikuaatomitega (maksimaalselt redutseeritud); 2) Termoregulatoorne funktsioon. Nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) tagab termoisaltsiooni (kaitseb keha mahajahtumise eest) ning annab kehale ka teatud vormid. Eraldi tuleb rõhutada nn pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine
annaabi.ee 
