DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosfaathappejääk, seespool lämmastikalused. Ahelad on komplementaarsed(T=A C=G), see tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist. Kaks polünukleiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud. Ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida-replitseeruda. Replikatsioon e. DNA kopeerumine-replikatsioonil katkevad lämmastikalustevahelised vesinikseidemed ning kaks polünukleotiidahelat eemalduvad teineteisest. Mõlema ahela kõrval sünteesitaxe uus ahe,l mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist. Nukleotiidipaaride järjestus aga määrabki geneetilise info. Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel Nukleotiidid-. keemiline ühend, lämmastikalus ja kujutab endast DNA ehituskivi. Väiksemad
DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosfaathappejääk, seespool lämmastikalused. Ahelad on komplementaarsed(T=A C=G), see tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist. Kaks polünukleiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud. Ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida-replitseeruda. Replikatsioon e. DNA kopeerumine-replikatsioonil katkevad lämmastikalustevahelised vesinikseidemed ning kaks polünukleotiidahelat eemalduvad teineteisest. Mõlema ahela kõrval sünteesitaxe uus ahe,l mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist. Nukleotiidipaaride järjestus aga määrabki geneetilise info. Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel Nukleotiidid-. keemiline ühend, lämmastikalus ja kujutab endast DNA ehituskivi
annaabi.ee 
