moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joodi molekulid. Reaktsioonid toimuvad osakeste kokkupõrgete kaudu. Vesiniku ja joodi molekulide kokkupõrgetes tekivad vesinikjodiidi molekulid. Reaktsiooni käigus hakkab vähenema lähteainete – vesiniku ja joodi kontsentratsioon (moolides väljendatud molekulide arv ruumalaühikus) ning suurenema vesinikjodiidi kontsentratsioon. Sedavõrd, kuidas kasvab süsteemis vesinikjodiidi molekulide arv, hakkavad nad omavahelistes kokkupõrgetes lagunema, moodustades uuesti vesiniku ja joodi molekule. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel
lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika värvusega lahus. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi: H2 + I2 _ 2HI Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape. Hi laguneb samas valguse ja õhu toimel, mille tagajärjel hape tumeneb sinna sisse tekkiva puhta joodi tõttu. Kergesti reageerib jood kaaliumjodiid vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI + I2 _ KI3 Tõestamine
Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi: H2 + I2 à 2HI Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja tugev hape: Kergesti reageerib jood kaaliumjodiid vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI + I2 à KI3 Kasutusalad: Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites,
Kartulites sisalduva tärklise tõestamine jooditinktuuriga, mille tulemusel kokkupuutepind värvub tumesiniseks. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi. Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape. Hi laguneb samas valguse ja õhu toimel, mille tagajärjel hape tumeneb sinna sisse tekkiva puhta joodi tõttu. Kasutusalad Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja
Lämmastikhape on laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Lämmastikhappel on iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Toatemperatuuril eraldub kontsentreeritud, veevabast lämmastikhappest lämmastikdioksiidist koosnevat punast või kollast suitsu. 4 VESINIKJODIIDHAPE Vesinikjodiidhape on gaasilise vesinikjodiidi lahus. Vesinikjodiidhape on tugevaim hapnikuta hape ja tema käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik. Vesinikjodiidhape on kõikide metallijodiidide lähtehape. Omadused Vesinikjodiidhape on tugev, üheprootoniline ja hapnikuta hape, mis eraldab happejäägina lihtaniooni I-. Vesinikjodiidhape lendub lahusest kergesti. VESINIKBROMIIDHAPE Vesinikbromiidhape on gaasilise vesinikbromiidi lahus. Vesinikbromiidhape on tugev hape ja tema käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik
· Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi oksüdatsiooniaste I kuni VII: · I HI · 0 I2 · I HIO · III I(NO3) 3 · IV IO2 · V I2O5, HIO3 · VII I2O7, HIO4
normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamisel, sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalsel arengul. Joodi ülemäärane tarbimine põhjustab suuhaavandeid., palavikku, metallimaitset suus, süljenäärme paisumist. kõhulahtisust, tugev kipitustunne kätes ja jalgades, iiveldusokendamist, peavalu ja hingamisraskusi. tuntumate ühendite omadused, kasutusalad:Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape. Hõbejodiidi kiristallid sarnanevad jääkristallidega. Kui lennukilt pihustada pilvesse hõbejodiidi kristallikesi, siis muutuvad need kondensatsiooonikeskmeteks ja nende ümber hakkavad kasvama piisad. Nii saab esile kutsuda tellimise peale sademeid, näiteks metsatulekahjudekorral.
tekitatud muutusele. 1) Temperatuuri muutmise mõju väljendab Le Chatelier'i printsiibi järeldus: tasakaalureaktsioon nihkub soojendamisel endotermilises, jahutamisel eksotermilises suunas. Teades, et tasakaalureaktsioon: V1 H2 + I2 = 2HI (H= -50kJ) V1 V on eksotermiline,2 võime järeldada, et jahtumisel nihkub tasakaal vesinikjodiidi tekke suunas, soojendamisel aga vesiniku ja joodi tekke suunas. V2 30 2) Rõhu mõju avaldub süsteemis gaasiliste või auruna ainete puhul. Le Chatelier'i printsiibi järeldus: tasakaalus olev süsteem nihkub rõhu suurendamisel väiksema molekulide arvu tekke suunas, rõhu vähendamisel suurema molekulide arvu tekke suunas
Vesinikbromiidhape on tugev haoe, tema sooli nimetatakse bromiidideks. Broomiühendeis on broomi o.-a. I kuni V. Jood (I:......4s24p64d105s25p5) on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses, eetris jt. orgaanilistes vedelikes; jood reageerib ka kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+I2=KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2+I22HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi o.-a. I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas. Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre
Arvutage reaktsiooni tasakaalukonstant ja reageerivate ainete algkontsentratsioonid, kui c HI = 0. Lahendus. Arvutame reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtuse: [HI]2 K= , [H 2 ] [I 2 ] seega 6 0,08 2 K= = 64. 0,004 0,025 Vastavalt reaktsioonivõrrandile tekib ühest moolist vesinikust ja ühest moolist joodist 2 mooli vesinikjodiidi. Järelikult kulub 0,08 mooli HI moodustamiseks 0,04 mooli H 2 ja 0,04 mooli I 2 . Algkontsentratsioonid olid seega: c H 2 = 0,004 + 0,04 = 0,044 mol/dm 3 ; c I = 0,025 + 0,04 = 0,065 mol/dm 3 2 II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek
annaabi.ee 
