Vesikonnad: Eesti asub tervikuna Läänemere vesikonnas. Vesikond maa-ala, millelt lähtuvad jõed jm veekogud suubuvad ühte suurde veekogusse(merre, lahte, järve). Vesikonda nimetatakse selle veekogu järgi, millesse vesikonna vesi voolab (Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada kolmeks Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere-Liivi lahe vesikonnana). Neljanda, saarte vesikonna moodustab Lääne-Eesti saarestik. Jõe vesikonda nimetatakse jõgikonnaks. Eestit läbib Soome lahe ja Väinamere - Liivi lahe veelahe. Veelahe kõrvuti paiknevate jõgikondade, valgalade, või vesikondade vaheline piirjoon. Eesti suurim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik, sealt algavad jõed suubuvad Soome lahte, Liivi lahte ja Peipsi järve. Haanja ja Sakala kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve
hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Eesti vesikonnad Tervikuna asub kogu Eesti Läänemere vesikonnas. Eestit läbib Soome lahe ja Väinamere – Liivi lahe veelahe. Eesti piiresse jääb ka ligi pool Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvast Peipsi järvest ning 34,1% selle vesikonnast (kogu vesikond 47 800 km2). Et Peipsil on Narva jõe kaudu väljavool merre, siis on mõeldav käsitleda Narva jõge ja Peipsit ühise Peipsi järve – Narva jõe vesikonnana. Jõgede hüdroloogiline uurimine Eesti jõgede veetaseme kohta on esimesed andmed teada Tartust, kus aastast 1871 algab Emajõe veeseisu pidev vaatlusrida. Äravoolu andmete pikim aegrida (astast 1902) on saadud Narva jõest. Narva jõe andmeid ei saa Eesti territooriumi äravoolu iseloomustamisel otseselt kasutada, sest jõgikonnast paikneb Eestis ainult 30,5%. Jõgede toitumine Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab
annaabi.ee 
