Jaapani lähedal Vaikse ookeani põhjas, umbes 300400 meetri sügavusel. Hiidkrabi toiduks on surnud loomad ja vähid. Tema elueaks arvatakse kuni 100 aastat. Jõevähk · Jõevähk asustab vaid saastamata mageveekogusid: ojad, jõed ja järved; ta suudab elada üksnes hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. · Isased isendid kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks. Vesikirp · Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väike vähiline. Vesikirbud moodustavad paljudes mageveekogudes suure osa zooblanktonist, olles seega tähtis lüli veeökosüsteemi toiduahelais. · Enamik vesikirbu liike elab magevees, näiteks tiikides, jõgedes, järvedes, kuid ka näiteks happelistel sooaladel. Nende suurus on 0,2...5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised tagatundlad.
Arvukalt on makroplanktereid: meririst, meritikker ja meriseen ning põhjaloomade planktilisi vastseid. Suvel leiab aset ka zooplanktoni maksimaalne ärasöömine mitmete kalaliikide poolt (kilu, räim). 6 · Sügisel väheneb suviste vormide arvukus ja suureneb külmaveeliste liikide osatähtsus. Oktoobrini esinevad mõned ripslaste ja tintinniidide liigid. Langeb keriloomade ja vesikirbuliste arvukus. Palju aerjalgseid süüakse ära kalade ja makroplanktoni poolt. · Talvel: liigi- ja isendivaene.Domineerivad merelised aerjalgsed: ebahormik,ogatömbik ja merikulles, koodik ja putak. Lisaks täiskasvanud isenditele on planktonis ka aerjalgsete noorvorme. Planktonorganismid on vertikaalselt jaotunud ühtlaselt. Talvitumine: Vesikirbud ja aerjalgsed võivad talvituda puhkestaadiumis põhjasetetes. Planktilistel vähkidel on
veega taimestikurikkaid biotoope. Valdavalt järvedes elavad sarvtigu ja kiil-labatigu, kellest esimene on väga tavaline ja esineb ka tiikides, teine on vähemlevinud. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes on üldlevinud harilik keeristigu. Karpidest elab järvedes suur järvekarp ja harijärvekarp. Umbes 1850. a. Eestisse sattunud rändkarp on praegu Peipsi järves väga massiline. Vähkide klass on Eesti magevetes esindatud vähemalt 233 liigiga. Lehtjalaliste seltsi 81 liigist kuulub 79 vesikirbuliste alamseltsi. Vesikirbulised etendavad tähtsat osa zooplanktonis ning kalade toidus. Aerjalalisi, kes samuti moodustavad zooplanktoni ühe põhikomponendi ning on tähtis kalatoit, on Eesti magevetest leitud 70 liiki. Ämblikulaadseid on Eesti magevetest teada umbes 210 liiki, kes peaaegu kõik kuuluvad pärislestaliste seltsi vesilestade rühma. Kiililisi on leitud 54 liiki. Tüüpilised järvevormid on suurtes järvedes elav seenliidrik.
annaabi.ee 
