Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna mõjudele. Tsementi kasutatakse maapealsetes ning maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi ja teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsement on suhteliselt veekindel, eriti sulfaattsement, mida kasutatakse vesiehitistes, sest ta sisaldab vähe vees lahustuvaid aineid. Tema põhilised koostisosad on ränioksiid SiO2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid. Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest (kips, kustutamata ja kustutatud lubi), mis kas
tekitada imiefekti. Piki jätku kiirus kahaneb ning kineetiline energia muutub potentsiaalseks. 1.43 Voolamine suurest avast Kui ava on suur, siis ei saa kiirust kõigis ava punktides lugeda ühesuguseks, nii nagu väikese ava puhul. Ava ülaserv on alumisest tunduvalt väiksema surve all ning ka kiirus on seal väiksem. Suured avad on enamasti ristkülikukujulised, nad on levinud vesiehitistes. Avad suletakse varjadega, mille tõstmisega reguleeritakse vooluhulka. Uputatud ja uputamata.