Staatika ja kinemaatika
algfaasiks.
4. Matemaatiline pendel, selle olulised omadused.
Matemaatiline pendel on ideaalne pendel, mida reaalselt ei eksisteeri. On kaalutu ja
venimatu niidi otsa kinnitatud ainepunkt, mis võngub raskusjõu mõjul.
5. Füüsikaline pendel, selle pikkus ja tasakaaluasend.
Füüsikaline pendel on suvaline keha, mille kinnituspunkt ja massikese ei lange kokku. Saab
võnkuda oma tasakaaluasendi ümber. Tasakaaluasend on olukord, kus kinnituspunkt ja
massikese asuvad ühe vertikaalteleje pool. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on
füüsikalised pendlid.
I
Füüsikalise pendli pikkus l´= ml
Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi M=Fl.
6. Füüsikalise pendli omavõnkeperiood harmoonilistel võnkumistel.
Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal. Pildi võnkeperiood sõltub: 1)pildi massist;
2) pildi kinnituskoha kaugusest pildi raskuskeskmest; 3) gravitatsioonikonstandist.
7
annaabi.ee 
