vaatlusreeperite nivelleerimine, mis moodustas teise nivelleerimiskäigu ja see seoti esimesega. Niveleerimistulemusi oli peale programmis Geo2012 tehtud tasandamisi võimalik võrrelda varasemate tulemustega. Kaarereeperite vaatlusi on nende paiknemise tõttu võimalik teha kasutades elektrontahhümeetrit, mida kasutades on võimalik määrata neile nii plaanilised koordinaadid kui ka kõrgus. Koordinaadid määrati neile vaatluste käigus baasjoonte ja mõõdetud horisontaal- ja vertikaalnurkade kaudu. Vaatlusi sooritati mitmest seisupunktist ning vaatlusvõrgu punktidelt. Igast seisupunktist tehti vaadeldavatele reeperitele 3 täisvõtet. Kuna mõõtmiste käigus kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S6, siis oleks kaarereeperite plaanilisi koordinaate ja kõrgusi saanud mõõta ka kasutades selleks instrumendi laserit. Kaarereeperitele arvutati koordinaadid kasutades jällegi Geo2012 programmi. Koordinaatide arvutamine toimus Gaussi otselõike põhimõttel.
välistingimuste mõjust tingitud viga, lähteandmete viga.Refraktsiooniviga- Valguskiir püüuab läbida väiksema optilise tihedusega õhukihte, st. Soojemaid ja muidu hõredamaid.Hõredus kasvab ülespoole liikudes üldiselt kiiremini kui väheneb soojuse mõju.Seega valguskiir kumerdub ülespoole.Et aga ühtalse soojusega õhukihid ei ole paralleelsed, vaid esineb nii tõusvaid kui langevaid õhuvoole, siis ei ole ka valguskiire vertikaalne kumerdumine kuigi sujuv.Vert. refr. Mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemusi 2,3 minutit.Esineb ka horistontaalset refraktsiooni mis mõjutab vertikaalnurkade mõõtmist.Juhul kui on tegemist ainult vertikaalrefraktsiooni kaasmõjuga, võib see ulatuda 0.7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: jõgesid ja orgusid tuleb ,,lõigata" vaatekiirega täisnurgi, järvi ja niiskeid nõgusid sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu.
viga.Refraktsiooniviga- Valguskiir püüuab läbida väiksema optilise tihedusega õhukihte, st. Soojemaid ja muidu hõredamaid.Hõredus kasvab ülespoole liikudes üldiselt kiiremini kui väheneb soojuse mõju.Seega valguskiir kumerdub ülespoole.Et aga ühtalse soojusega õhukihid ei ole paralleelsed, vaid esineb nii tõusvaid kui langevaid õhuvoole, siis ei ole ka valguskiire vertikaalne kumerdumine kuigi sujuv.Vert. refr. Mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemusi 2,3 minutit.Esineb ka horistontaalset refraktsiooni mis mõjutab vertikaalnurkade mõõtmist.Juhul kui on tegemist ainult vertikaalrefraktsiooni kaasmõjuga, võib see ulatuda 0.7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: jõgesid ja orgusid tuleb ,,lõigata" vaatekiirega täisnurgi, järvi ja niiskeid nõgusid sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu.
18) Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270. 19) Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik, tõstekruvid, optiline tsentriir. 20) Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil. 21) Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele
18) Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270. 19) Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik, tõstekruvid, optiline tsentriir. 20) Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil. 21) Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele
3.1; 3.2 Nurgamõõtmisel polügonomeetria esineb kuus pühilist vigade allikat: · Tsentreerimisviga · Reduktsiooniviga ehk tasandamis viga · Vahetu nurgamõõtmis viga · Instrumentaal viga · Välistungimuste müjust tingitud viga · Lähteandmete viga Välistingimustest põhjustatud vead Vertikaalne refraktisoon mis valdavalt mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemust 2...3 sekundit Horisontaal refraktsioon mõjutab hor nurkade mõõtmist Refraktsiooni Max väärtused esinevad kumadel tuuletutel suvepäevadel. Tsentreermis ja reduktsiooni vra vähendamiseks kasutatakse nn. 3 statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Nurgamõõtmis täpsuse kasvu võib saavutada täisvõtete arvu suurendamisega.
samaks (± 1,5 jaotist). kui ei jää samaks tuleb justeerida. Registreerimiskruvisid keeratakse justeerimisnõela abil. Tõstetakse või langetatakse tuuse mulli keskpunkti poole tagasi poole kõrvale kalduva vahemiku võrra. Peale seda tuleb uuesti kontrollida. Horisontaalnurkade mõõtmise viis:* Võtete viis. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nimetatakse poolvõtteks. Kasutatakse ühe nurga. *Ringvõtete viiskui seisupunktist on vaja mõõta 3 või enam suundi. Vertikaalnurkade mõõtmise viisvõib olla positiivne või negatiivne. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. Nurkade mõõtmise vead: *instrumentaalsed vead *tähise redutseerimise viga tähis paigutatakse sihtpunktile või selle taha võimalikult täpselt ja vertikaalselt. Sihtpunktile viseeritakse alati võimalikult maapinna lähedalt arvutamine. *tsentreerimise viga *isiklikud vead *ilmastiku vead. Ekstsentriliste mõõtmiste
Üle 500 geodeetilise punkti täpne asukoht. Tartust alguse saanud võrk jagati kolme täpsusklassi. Peakolmnurgad 64 punktiga said I täpsusklassi, II järku kolmnurkadel mõõdedti kaks nurka, kuid iga punkt arvutati välja vähemalt kahest kolmnurgast. IIIjärgu punktid määrati lõigetena kõrgema järgu punktidest. 1836 koostati Struve andmete põhjal Liivimaa üldkaart (koostaja oli Rücker). Tartu meridiaani kaare mõõtmine 1822-1827 horisontaal- ja vertikaalnurkade mõõtmine. 1815-1822 Tenneri Vilniuse, Kuramaa, Grodno ja Minski kubermangu triangulatsiooni võrk. 1828 Struve ja Tenner kohtuvad ja otsustavad koostööd teha. 1816-1855 kaare mõõtmine. 27 102. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid Gottlieb baltisaksa kartograaf (1777-1856):
annaabi.ee 
