Tuuakse näiteid sobivatest materjalidest ning tehnoloogiatest. 8. Firma Ageeta. Seemnemaailm- tõlkija. Vertikaalhaljastus. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=139 Artikkel kirjeldab vertikaalhaljastuse (dekoratiivtaimede kasvatamine erinevatel tugedel, seintel, kaartel, pergolatel) rakendamist- selle kasulikke omadusi, sobilikke taimi, istutust ja hooldust ning tugesid taimedele. Annab nimekirja erinevatest taimedest, mis sobivad vertikaalhaljastuseks, põhjalikumalt käsitleb neist 13. 9. Eva Schuman. 2008. Väikekasvuhoone. Kirjastus Maalehe Raamat. Tõlkinud Leopold Meensalu. Põhjalik, praktiliste juhenditega raamat kasvuhoonest. Käsitletakse kasvuhoone rajamist, mikrokliimat, muldi, substraate, erinevate taimede kasvatamist. 10. Rodoaed. Kasvuhooned nõudlikule harrastajale. http://rodoaed.ee/?s=109 Ettevõte Rodoaed tegeleb kasvuhoonete müügi ning paigaldusega. Koduleheküljel käsitletakse
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb
kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist värvi viljadega liikidel enamasti söödavad. [9] Perekonnas umbes 180 liiki, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja pistokstega. Liigid ja sordid leiavad väga laialdast kasutamist haljastuses, kuna ei ole mullastiku suhtes eriti nõudlikud ning nende hulgast on valida taimi nii vertikaalhaljastuseks kui hekitaimedeks ja ka marjakultuuriks. Tänu võimsale juurekavale taluvad puude juurekonkurentsi hästi, samuti põuda ja linnatingimusi. Palju liike on külmakindlad meie oludes, väänduvad liigid õrnemad, kuid taastuvad talvekahjustustest üsna hästi. Enim kahju teeb väänduvate liikide juurestikule külm, lumeta talv, külmakahjustuste vähendamisele aitab kaasa maapinna multsimine. [9] 2.2.2. Perekond lumimari (Symphoricarpos)
Viljad on ühe kuni paljuseemnelised mahlakad marjad, millised tihti kahe- või enama kaupa kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist värvi viljadega liikidel enamasti söödavad. Perekonnas umbes 180 liiki, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja pistokstega. Liigid ja sordid leiavad väga laialdast kasutamist haljastuses, kuna ei ole mullastiku suhtes eriti nõudlikud ning nende hulgast on valida taimi nii vertikaalhaljastuseks kui hekitaimedeks ja ka marjakultuuriks. Tänu võimsale juurekavale taluvad puude juurekonkurentsi hästi, samuti põuda ja linnatingimusi. Palju liike on külmakindlad meie oludes, väänduvad liigid õrnemad, kuid taastuvad talvekahjustustest üsna hästi. Enim kahju teeb väänduvate liikide juurestikule külm, lumeta talv, külmakahjustuste vähendamisele aitab kaasa maapinna multsimine. Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea L.) [tsärúlea]
punased õied lõhnavad mõnel liigil tugevasti. · Viljad (marjad) on punased oranzid, kollased, sinakad või mustad ning vähestel liikidel ka söödavad. · Enamik perekonna liike, nende hübriide ja aedvorme omavad suurt dekoratiivset väärtust ning leiavad kasutamist iluaianduses ja haljastuses kuna ei ole mullastiku suhtes eriti nõudlikud ning nende hulgast on valida taimi nii vertikaalhaljastuseks kui hekitaimedeks ja ka marjakultuuriks 34. Perekond leeder (Sambucus) ja must leeder (Sambucus nigra) Sambucus - perekonda kuuluvad paaritusulgjate vastakute liitlehtedega heitlehised kõrged põõsad, madalad puud või rohttaimed. Perekonnas on u. 20-40 liiki põhja- ja lõunaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopilistes mägedes. Eestis kasvab metsistunult ja naturaliseerunult viljakatel niiskematel muldadel pm. segametsades kuni 4 m kõrguse
Viljad on ühe kuni paljuseemnelised mahlakad marjad, millised tihti kahe- või enama kaupa kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist värvi viljadega liikidel enamasti söödavad. Perekonnas umbes 180 liiki, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja pistokstega. Liigid ja sordid leiavad väga laialdast kasutamist haljastuses, kuna ei ole mullastiku suhtes eriti nõudlikud ning nende hulgast on valida taimi nii vertikaalhaljastuseks kui hekitaimedeks ja ka marjakultuuriks. Tänu võimsale juurekavale taluvad puude juurekonkurentsi hästi, samuti põuda ja linnatingimusi. Palju liike on külmakindlad meie oludes, väänduvad liigid õrnemad, kuid taastuvad talvekahjustustest üsna hästi. Enim kahju teeb väänduvate liikide juurestikule külm, lumeta talv, külmakahjustuste vähendamisele aitab kaasa maapinna multsimine. Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea L.) 1 (1,5) m kõrgune püstine kodumaine