Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid. Talvel tumehall, soojal aastaajal sinakas. Sajud nendest pilvedest on püsiva loomuga. Pilvede all ujuvad sageli rebestunud sajupilve tükid. ) Vertikaalarengu pilved 9. Rünkpilved Cumulus Cu ( Tasase halli või sinaka alusega, valgete kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad pilved. Esinevad soojal aastaajal üksikult või pilvede kogumina. ) 10. Rünksajupilved Cumulonimbus Cb ( äikesepilved. Massiivsed, mägesid meenutavad mustja või sinaka alusega pilved. Pilvede ülemine osa on sageli alasikujuline. Annavad rohkesti vihma ja rahet, suvel toovad tihti äikest. ) Mõnikord on taevas kaetud nagu lainetega
Tekkeks on vaja päikest ehk sooja et tekiks tõusvaid õhuvoole. Võivad olla väikesed purutaolised ja kiiresti kasvavad või lamedad õhukesed . Võivad olla veel keskmise arenuga rünkpilved või võimsad tornikujulised , sademed võimalikud kui lühiajaliselt . Suured tornikujulised võivad niipalju niiskust koguda et osa vajub läbi õhuvoolude ikka maa peale ja võiv vihma sadada. 11) Rünk-sajupilved ehk äikesepilved ( Cumulonimbus Cb) - Vertikaalarengu pilvede kõige võimsam vorm. Vastavalt vertikaalsele arengule jagunevad kolmeks alamliigiks: Cb calv, Cb cap, Cb inc. Algavad kondensatsiooninivoost ja võivad ulatuda konvektsiooninivooni, seega võib nende kõrgus alusest tipuni tropikas olla ule 20 km. Tugev vihm, äike. Väga ohtlikud lennundusele . Võivad olla ümaratipulised ( kiilaspea) , pilve areng pole veel konvektsiooninivooni jõudnud ja seetõttu pole tipp laiali valunud
annaabi.ee 
