Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Versailles leping". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jääks, versailles, kaotavad, süüd, koostamisest, temale, jagades, maksimumiSuhtlemisparadigmad VÕIDAN-VÕIDAD (mina võidan ja sina võidad) on niisugune vaimu- ja hingelaad, kus kõigis inimsuhtluse olukordades taotletakse alati vastastikust kasu. See tähendab, et kokkulepped või lahendused on kõigile osapooltele kasutoovad ja vastastikku rahuldavad. Võidan-võidad lahenduse korral suhtuvad kõik osapooled saavutatud otsusesse soosivalt ning tunnevad, et tegevusplaan on nende jaoks siduv. Võidan-võidad põhineb arusaamal, et kõigile jätkub küllaga ja ei ühe edu pole saavutatud kellegi teise arvel. See tähendab, et igasugustes tegevustes koos teise inimesega saama me mõlemad ühesugust tulu, et ettevõtmine on mõlemale osapoolele edukas ja teine inimene ei kasuta sind kuidagi ära. See ei ole mitte üksnes äris, vaid ka tavalistes inimsuhetes ja koostöös VÕIDAN-KAOTAD mõtteviis on eelnevale alternatiiviks. See mõtteviis ütleb, et kuna mina võidan, siis sina kaotad. Juhtimisstiilis tähendab see autokraatset lähenemist. Võidan-kaotad m
1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või
teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt. distsipliiniga seotud küsimused). 2. Tasandamine/kohandumine See on eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda
argumentatsiooniga. Niisiis sellised situatsioonid, millest kõneleb Protagorase teine tees, olid võimalikud, ja tekitasid küsimuse, mille alusel valida erinevate vastandlike väidete vahel niisugustes olukordades. Selleks valiku kriteeriumiks ei saa olla ei tõde ega ka argumentatsioon, mis tõe väljaselgitamise poole püüdleb – seda paistavad Protagorase teesid ütlevat. Kuidas kellelegi paistab, nii see temale tõene ongi, ja argumenteerida saab alati võrdvaliidselt nii poolt kui ka vastu. On ka üsna enesestmõistetav, mis saab niisugusel juhul valiku kriteeriumiks – nimelt kasulikkus: üks vastandlik positsioon ei ole ei tõesem ega vääram kui teine, kuid üks võib olla parem kui teine. Paraku, mis ühele hea, võib teisele olla halb, mis ühele kasulik, see 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Konflikti lahendamise strateegiad: Domineerimine/võitlus Selle strateegia kasutajad on maksimaalselt keskendunud enda huvidele ja minimaalselt teiste huvidele. Domineeriv pool konfliktis lähtub iseenda huvidest ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed, sest raisatakse aega, energiat või raha, ilma et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotajaks jäänud pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Töistes situatsioonides võidakse seda konflikti lahenduse strateegiat kasutada ülemuse ja alluva rollist lähtudes, kui ülemus lähtub ainult oma võimupositsioonilt ega arvesta alluvaga. Sellise käitumise puhul ei saa koostööst ja headest töistest suhetest juttugi olla. Kohandumine/leppimine
teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul, kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed, kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemusega rahule. Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt distsipliiniga seotud otsuseid). Tasandamine/kohandumine See on eelmise vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused.
Ideede genereerimise juures kehtib näiteks reegel, et väljaöeldud mõtteid ei rünnata. "Tavaliselt on nii, et üks käib mõtte välja ja teine hakkab seda kohe kritiseerima. Tagajärg on see, et ideid ei tulegi enam," kirjeldab Salumaa. Kui koosolekut juhatab firma või üksuse juht, on tema eesmärk enamasti oma lahenduse läbisurumine. Siis räägib peamiselt tema ise ja ka protseduurireeglid on sellised, mis võimaldavad koosolekut juhtida temale sobivas suunas. Jan Andresoo räägib oma kogemustest, kuidas paar-kolm juhtfiguuri olid otsuse tegelikult juba enne valmis mõelnud ja siis mängisid koosolekut. Ta nõustub Tarmo Salumaaga, et sel juhul osalejad pettuvad koosistumises ja leiavad, et juht raiskas vaid nende aega. Andresoo tunnistab, et tedagi on süüdistatud liigses autoritaarsuses, aga ta leiab, et oluline on siiski koosoleku eesmärgi saavutamine. "Kui probleem sai lahenduse, siis
pärast I maailmasõda, oli samm uues sõja poole, kas siis tahtlikult või mitte. Lääneriigid olid Saksamaa suhtes järeleandlikud. Tänu sellele suutis Saksamaa endale luua armee ning valmistuda sõjaks. Lääneriikide järeleandlikkus on kindlasti sõja tekkimise üheks süüks. Nad oleksid pidanud märkama Saksamaa on ohtlik ning valmis ründama.' 2. Millised olid II maailmasõja puhkemise põhjused ? 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................8 2.1 Konflikti tüpoloogiate alused.
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KONFLIKTID Referaat Juhendaja: K. Altermann Mõdriku 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konf
Neljas abielukriis tekib enamasti kahekümne viiendal abieluaastal ja selle märksõnaks muutub meeste nn teine noorus. Lapsed suured, pesa tühi ja vanaisaks saamine näib meestele sageli lahjem perspektiiv kui laiast ilmast õnneotsimine. 6 Miks me tülitseme? Mis viga oleks elul, kui puuduksid konfliktid! Kuid kas selles paradiislikus rahus ei jääks paljud asjad segaseks? Ilm ju ka muutub pärast suurt tormi erakordselt selgeks ja klaariks. Eks me kõik ole korduvalt kogenud, kuidas rahulik vestlus läheb märkamatult üle kuumaks väitluseks, mis omakorda kirglikuks tüliks muutub. Nii vestluse kui tüli sisu võivad olla samad, vahe on suhtlejate toonis ja suhtlemise intensiivsuses. "Tülitsemine pole midagi muud kui intensiivne tunnete vahetus," kinnitab psühhoterapeut Mare Pork.
minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt. distsipliiniga seotud küsimused). 3.2. Tasandamine/kohandumine See on eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi
takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb töötajate suunamises kehtivaid norme järgima. Põhieesmärk on arendada töötajate enesedistsipliini. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad töötajad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Töötajad peavad enam kinni normidest, mille koostamisest nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt. Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et töötaja käituks tulevikus reeglite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: parandada normide rikkujat; hoiatada teisi analoogse käitumise eest; soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist.
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tuleks taastada tsaarivõim; Ing
ilma jäämise ning lähenevate probleemide mitte märkamise. Kuulamisoskusest jääb tavaliselt vajaka egoistlikel inimestel, kelle mina tähtsus ei lase teistel end avada. Tihti on sellised inimesed tüütud ja väsitavad, neid ei huvita kaaslased vaid nemad ise. Nad sammuvad kindlalt läbi elu, teadmata vahel isegi, et nende suhtlemine teistega on rajatud väga nõrgale jääle. Sellekohaseid etteheiteid kuuldes ei võta nad tavaliselt süüd omaks, rääkimata oma kuulamisoskuse parandamisest. 5.1 Kuulamine tööl Ka tööalaselt ja karjääri tehes on kuulamisoskus oluline. Pole ju võimalik oma kaastöötajatega lävida teadmata nende arvamust või ideid. Inimene, kes on tähelepanelik, peab seda ka näitama. (Topf.C, 2000, lk.40) Huviga kuulates ning ülemuse või kolleegi jutule kaasa elades kindlustatakse sümpaatne vahekord ning ladus tööõhkkond.
tunud osavusega ja püsivusega hakkas 17-aastane nooruk kindlameelselt püüdlema oma eesmärgi poole ja saigi riigiametnikuks. Kuid selle eesmärgi saavutamiseks kulutas isa tervelt 23 aastat. Vanne, mille ta oli omale elus andnud mitte naasta oma kodumaale enne kui temast on saanud "inimene", oli nüüd täidetud. Eesmärk oli saavutatud; ent kodukülas, kust isa poisikesena oli lahkunud, ei mäletanud teda enam keegi ja küla ise oli muutunud temale võõraks. Saanud 56 aastaseks, otsustas isa, et võiks puhata. Kui ka nüüd ei suutnud ta ühtki päeva mööda saata "loodriametis". Ta ostis endale Austria linnakese Lambachi piirides asuva teenismõisa, mida ise majandas, pöördudes niiviisi peale pikki ja raskeid aastaid tagasi oma vanemate tegevusala juurde. Just nimelt sel epohhil hakkasid minus formeeruma esimesed ideaalid. Veetsin palju aega värskes õhus. Tee minu koolini oli väga pikk
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu
Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 19
5 Richard Hooker, Of the Laws of Ecclesiastical Polity, I raamat, ptk 8, lõik 7. Algtekstis Hooker jätkab: "nimelt, selleks et meile ei tehtaks kahju, ei tohi ka me ise seda teha; et meid ei koheldaks 6. Kuigi loomuseisund [State of Nature] on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesel täielik vabadus käsutada oma isikut ja oma vara, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimastelt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsast elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. Sest kõik inimesed on ühe Kõikvõimsa ja lõpmatult targa Looja meistriteosed, ühe suveräänse Isanda
Eesti taluperemeeste Anton Hansen Tammsaare teos ,, Tõde ja õigus" kujutab Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi esimese kahe kümnendini. Epopöa käsitleb inimeste suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. ,, Tõde ja õiguse" esimene raamat räägib umbes 1870. aastast, kus kirjeldatakse pidevalt naaberperemeestevahelist konkurentsi ning suurt vajadust teisele kaikaid kodarasse vista. Teose keskseks teemaks on lakkamatu töö, mis kehastub lõputuks võitluseks maaga ning rikub nii mõnegi tegelase elu. Samuti kaasneb sellega tõe ja õiguse otsingud. Eestis on läbi aegade peremeestel olnud raske elu. Põlde on haritud ja seal söögipoolist kasvatatud juba aastasadu. 19. sajandi lõpul, kus puudusid tänapäevased võimalused künda maad traktoritega ja lõigata vilja kombainidega, pidid inimesed praktiliselt hakkama saama oma kahe palja käega. Saagi kättesaamiseks pidi nägema ränka vaeva ning aastarings
Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
On õpilasi, kellele meeldib õpetajaga koos oma puudumised üle vaadata ja siis need ära vabandada. Mõni vastaja pidas just näost-näkku põhjendamist ausamaks mooduseks ning leidis, et nii saab kindel olla, et õpetaja parandab puudumised kohe ära. Väike protsent vastajatest ütles, et ei anna kursusejuhatajale oma puudumistest teada. Vastustest võib aga järeldada, et õpilased on kohusetundlikud ning seisavad hea selle eest, et põhjuseta puudumisi ei jääks, kuna ka nende protsent mõjutab stipendiumi saamist. 17 7 STIPENDIUM Stipendium on teema, mis paneb värisema iga KHK õpilase südame. Muidugi mitte nende õpilaste, kes õpivad tasulisel kohal, kel on õppevõlgnevus või polegi lootust stipendiumile. Tasuta kohtadel olevatele õpilastele on aga stipendiumi saamine midagi sellist, mille nimel tasub pingutada
väiksem muster tundub tihedam. Maastikul on ühed huvitavamad mustrid pärit veelt ning taimestikult. Eri ilma ning tuulega on veepind vägagi erinev ning taimelehtede tekstuurid erinevad üksteisest samuti suuresti, tekitades nii kujunduslikult huvitava vaatepildi. Maastikuarhitektuuris defineeritakse sümmeetriat kui mõlema vaatesuuna suhtes mahulist võrdsust mõlemalt poolt vaatesuunda. Sümmeetriat armastati kasutada eriti baroki aja Prantsusmaal ning Inglismaal, kuulsaimad pargid Versailles ning Vaux le Vicomte. Tänapäeval enam sümmeetriale nii suurt rõhku ei panda. Tasakaalu näol on tegemist põhimõtteliselt asümmeetrilisusega. Ehk siis kui ühel pool on suur puu ning teisel pool mitu väiksemat, ent vormilt annavad kokku sama suuruse mis sellel suurel puul, siis tundubki see tasakaalus olevana. Kui oleks aga mitme väikse asemel olnud üks väike puu, poleks tegu kindlasti mitte olnud tasakaalus vaatega.
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju
Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt. distsipliiniga seotud küsimused). 2. Tasandamine/kohandumine See on eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused
Elada nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei tule kunagi. Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab tegema samme trepiastmetel. Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on. Kas aga on üleüldse vaja elule leida mõte? Kahjuks küll. Inimesed, kes kaotavad või ei leia enda elule mõtet, kaotavad motivatsiooni üldse elada. Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. Kui ma tunnen, et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb ka see, et keegi teine minust ei sõltu või usun ma, et keegi minust ei hooligi. Tekib tunne, et miks üldse tõusta, kui sellel pole minu ega kellegi teise jaoks mingit mõtet. Inimene langeb depressiooni ja kui sellest välja ei tulda, võib kaduda eluisu ning tulla
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil
välja kujundanud, omandades nõnda kogu jõu, milleks inimliik üldse võimeline on. Loodus kohtleb neid täpselt samamoodi nagu Sparta seadus oma kodanike lapsi: hea kehaehitusega isendid saavad sitkeks ja tugevaks, teistel aga lastakse hukkuda. See toimub küll hoopis teisiti meie ühiskondades, kus riik muudab lapsed isale rängaks koormaks, tappes nad sel kombel vähimatki vahet tegemata juba enne nende sündi. Kuna metsinimese keha on ainus temale tuntud tööriist, kasutab ta seda mitmel otstarbel, milleks meie kehad, kuna me neid ei treeni, enam võimelised pole. Just meie tööndus võtab meilt jõu ja osavuse, mille nemad peavad olude sunnil omandama. Kui metsinimesel oleks kirves, kas murraks ta siis käega nii tugevaid oksi? Kui tal oleks katapult, kas jaksaks ta siis kive käega nii kaugele visata? Kui tal oleks redel, kas oskaks ta siis nii kergesti puu otsa ronida? Kui tal oleks hobune, kas suudaks ta siis nii kiiresti joosta
Proportsionaalse valimissüsteemi rakendamisel on raskusi siis, kui seda tahetakse siduda üksikisiku valimise põhimõttega. Võib juhtuda, et mõnele kandidaadile antud häälte arv on mitu korda suurem valimisjagajast, mille tagajärjel valitud esindajate arvuline suhe ei vasta enam vastavaile rühmadele antud häälte arvulisele suhtele. Samasugune olukord võib korduda ka nimekirja valimistel, kui nimekirjas olevate kandidaatide arv on piiratud, olles seejuures väiksem kui rühm võiks temale antavate häälte järgi vastavas valimisringkonnas esindajaid saada. Selle vältimiseks kasutatakse häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele või ühelt kandidaatide grupilt ühes ringkonnas teisele sama rühma sees või teise ringkonda.Seega tuleb arvutada esindajate arvud valimistel antud häälte üleriigilise kokkuvõtte alusel, mitte ringkondade kaupa (või moodustada riigis vaid üks ringkond).
pikema eesmärgiga. püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab Autor räägib väiksemate ja tegema samme trepiastmetel. Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle suuremate eesmärkide seosest ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on. ja siis jõuab hoopis elu Kas aga on üleüldse vaja elule leida mõte? Kahjuks küll. Inimesed, kes mõtteni. Siis arutleb ta elu kaotavad või ei leia enda elule mõtet, kaotavad motivatsiooni üldse elada. mõtte vajalikkuse üle ning Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. jõuab järelduseni, et meil on vaja eesmärke, kuigi pole Kui ma tunnen, et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb seda enne tõestanud. Autor ka see, et keegi teine minust ei sõltu, või usun ma, et keegi minust ei oleks pidanud elu mõtet ja hooligi
.............................................................. 4 1.5.Adressaat...........................................................................................................................4 1.6.Argumentatsioon, selle laad..............................................................................................4 2.AJALOOLINE TAGAPÕHI....................................................................................................6 2.1.Vestfaali rahulepingu võrdlus Versailles rahulepinguga................................................... 6 2.2.Vestfaali rahulepingu ajalooline käekäik, kehtivusaeg..................................................... 7 3.VESTFAALI RAHULEPINGU SISULINE ANALÜÜS CUIUS REGIO, EIUS RELIGIO .....................................................................................................................................................9 3.1.Ajaloolis-kriitiline interpretatsioon..............................................
on peetud väga heldeks - siis kostan seepeale, et valitseja kulutab kas endale ja oma alamatele või võõrastele kuuluvat; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta helduse ülesnäitamisel kasutamata ühtki võimalust. Valitseja, kes liigub edasi sõjasaagist, röövimisest ja andamitest elatuvate vägedega, kasutab teistele kuuluvat ning temale on heldus tingimata tarvilik, sest vastasel korral ei järgneks talle sõdurid. Ja sellest, mis ei kuulu sulle või su alamatele, saad sa olla märksa heldekäelisem kinkija - nagu seda olid Kyros, Caesar ja Aleksander - sest et teistele kuuluva kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab. Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa
annaabi.ee 
