veresoontes, sest veri voolab alati kõrgema rõhu all olevatest veresoontest sinna, kus on madalam vererõhk. SÜDAME TÖÖ On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Kokkutõmbumine on rütmiline. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub verivatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal. 3. Seosed teiste elundkondadega. Vereringe elundkond seob kogu organismi elundkondi omavahel. Ta: varustab organismi kõiki osi vajalike toitainete ja hapnikuga; viib neist ära jääkproduktid ning elutegevuses tekkinud süsihappegaasi,
veresoontes, sest veri voolab alati kõrgema rõhu all olevatest veresoontest sinna, kus on madalam vererõhk. SÜDAME TÖÖ On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Kokkutõmbumine on rütmiline. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub verivatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal. 3. Seosed teiste elundkondadega. Vereringe elundkond seob kogu organismi elundkondi omavahel. Ta: varustab organismi kõiki osi vajalike toitainete ja hapnikuga; viib neist ära jääkproduktid ning elutegevuses tekkinud süsihappegaasi,
annaabi.ee 
