Tegelikult elab tõde enamasti krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused "lähevad läbi", niikaua kui miski neile vastuväidet ei esita, täpselt samuti nagu pangatähed lähevad läbi, seni kuni keegi neid vastu võtmast ei keeldu. Kuid kõik see osutab kuskil asuvatele otsestele silmast silma tõestustele, ilma milleta tõe ehitus kokku variseb justnagu finantssüsteem, millel kusagil rahalist katet ei ole. Teie aktsepteerite ühe asja verifitseerimist minu poolt, mina millegi muu oma teie poolt. Me äritseme teineteise tõdedega. Kuid kellegi poolt konkreetselt verifitseeritud uskumused on kogu pealisehituse alustalad. Teine oluline põhjus peale aja kokkuhoiu täielikust verifitseerimisest loobumiseks tavalises elutegevuses on see, et kõik asjad on olemas liigikaupa ja mitte üksi. Ükskord selgub lõplikult, et meie maailmal on selline iseärasus. Nii et kui oleme kord otseselt verifitseerinud
kirjeldatud korrektselt Selleks kasutatakse: [run p2 || run 3]; Petri võrkude tunnused ja kasutus State korrektselt. · Formaalset verifitseerimist run p4 Petri võrgud on intuitiivsed ja Machines) · Simuleerimist lõppema enne kui p2 ja mitteinterpreteeritud
Kuuldud jutustust analüüsiti sisutaastavatele ning tegelaste tundeid, mõtteid puudutavatele küsimustele vastates. Last suunati küsimustega pöörama jutustuses tähelepanu tegelaste käitumismotiividele ning tunnetele, et kujundada sisukamaid jutustusi. Analüüsile järgnes alati lapse iseseisev jutustamine. Seejärel tegeldi lauseloomeoskuse kujundamisega. Töövõtetena kasutati lause semantilist verifitseerimist- ja lause lõpetamist, kahest osalausest lauseskeemide toel põimlausete moodustamist, lause moodustamist lauseskeemi toel. Õpetatavad lausemallid lapse iseseisvast jutustusest peaaegu puudusid. Järgmise etapi eeltööna teadvustati lapsele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Raskused ilmnesid tegevuste põhjuste (miks midagi tehti) ja eesmärkide (milleks midagi tehti) esile toomisel, mistõttu esines jutustustes palju mõttelünki. Jutustamisel
seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab? Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks! I. Stserba ei piisa formaalsest grammatikast, Kõne mehhanism e mis meil peas toimub, Ja olemasolevate teksite (materjali) analüüs. Ekperimentide seas kasutas nt Verifitseerimist enesekontrolli eeldus on see - Stserbal oli olulisel kohal. Meil on vaja õpetada lapsi vigu leidma ja neid parandama ja otsustama, mis on õige, mis on vale. Igal ühel on meil ,,Individuaalne keel". Igal ühel oma sõnavara, sõnatähendused erinevad, suur osa on küll ühiist, aga alati on midagi individuaalset. Et ka õpetaja juttu mõistab inimene veidi erinevalt. Praha koolkond: Rõhutas, et keel pole lihtaslt abrtsarkne märgisteem, vaid suhtlemise vahend
· Sisendi valideerimine · Võidujooksud · Puhvri ületäitumine · Süstimisründed · Muu Miks programmid ei ole turvalised? · Programmeerijaid ei õpetata piisavalt · Ei mõelda mitmekasutajasüsteemidele · Programmeerijad on laisad · Programmeerijad on kehvad programmeerijad · Programmeerijad pole turvaspetsialistid · Turvalisuse tagamine võtab aega ja raha · C/C++ on ebaturvalised keeled · Kasutajad ei hooli · Turvamudelid on kehvad · Ei kasutata formaalset verifitseerimist · Palju vana katkist tarkvara on kasutusel Üldprintsiipe · Turvalisus tuleb algusest peale sisse disainida, mitte hiljem paigata · Turvalisust saab kontrollida mingil konkreetsel ajahetkel kehtiva seisundi kohta · Ei saa teha nimekirja keelatud tegevustest · Paranoia on programmeerimisel vooruseks · Keerukus on vaenlane Avatud lähtekood ja turvalisus · Kas avatud lähtekood annab turvalisust juurde? · Rohkem ülevaatajaid -> rohkem vigade leidjaid
mida räägitakse?), samaviiteliste sõnade kasutamist. Et lapsel tekiks ettekujutus sidusast ja terviklikust tekstist ning oskus neid ka ise koostada, luuakse lapsele korrektsed tekstinäidised. Sisu analüüsi ja pildiseeriate järjestamist nõudvas osas on aluseks Traumanni (2009) ja Swansoni jt (2005) uurimustööd. Kujundatakse oskust järjestada pildiseeriat, järgides tekstigrammatikat. Järgneb analüüs, mille raames sooritatakse semantilist või keelelist verifitseerimist nõudvaid ülesanded, muuteoperatsioone nõudvaid ülesandeid, lause lõpetamise ülesandeid. Pildiseeriad järjestatakse, arvestades sündmuste ajalist ja põhjus-tagajärg seoseid. Eeltööna järgmise etapi eel lapsele teadvustatakse lastele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Mitmete autorite (Swanson jt 2005; Fey jt, 1997; Traumann, 2009; Karlep, 2003) töödest võetakse eeskuju töölõigus, kus keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Lapsele sel-
annaabi.ee 
