11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Autori arvates on tõde see, mis ideedega juhtub. Tõde on meie teatavate ideede omadus. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus. nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatistide ja intellektualistide tülisküsimus tõe defineerimisel tõuseb üles siis kui ei olda nõus tõe definitsiooni tähendusega.
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi
verifitseerida. 2) Tõde tähendab sõnastikes teatavate ideede omadust, see tähendab nende ühildumist. Tõene idee peab kopeerima oma realiteeti. Näide: Kui vaadata kella seinal, sulgeda silmad ja üritagem seda kella nüüd ettekujutada, meie silme ette tekib koopia. Tõde on see mis juhtub ideega. Idee saab aga tõeseks ainult siis, kui sündmused ta tõeseks muudavad. Tema tõesus on sündmus, tema tõendumise, verifitseerumise või verifitseerimise protsess. Autor on toonud veel ühe näite: Kui inimene eksib metsa ära, kõht läheb tühjaks ja te ei tea mida teha, et olukorrast pääseda. Nähes aga rada metsas, hakkab ta paratamatult mõtlema te lõpust olevast majast, kust võib ta abi saada. Võime öelda, et see maja on justkui objekt, mis on meile kasulik. Samas ei pruugi meil sellest majast kasu olla, kuid on tähtis, et me koguksime selliseid erakorralisi tõdesid oma mällu.
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes
integratsiooni- ja süsteemitestid. 7. Mille jaoks on ette nähtud jõudlus- ja koormustestid? Need on ette nähtud süsteemi tehniliste nõuetele vastavuse läbiproovimiseks. 8. Mis on jõudlustesti eesmärk? Eesmärk on tuvastada kriitilisemad kohad, kus võib tekkida ülekoormus ja kulutada aeg nende kohtade optimeerimiseks. 9. Mis on valideerimise eesmärk? Eesmärk on kinnitada, et tarkvara töö tulemid väljatöötatud kujul sobivad määratud kasutamiseks. 10. Mis on verifitseerimise eesmärk? Eesmärk on kinnitada, et protsessi või projekti iga tulem vastab spetsifitseeritud nõuetele. 11. Kuidas nimetatakse teisiti vastuvõtutesti ja mida see tähendab? See on kliendi poolt läbiviidav test valminud tulemuste hindamiseks ja vastuvõtmiseks. Nimetatakse ka aktsepteerimistestiks. 12. Mida tähendab walk-through? See tähendab koodi läbivaatust koodi ei käivitata vaid koodi inspekteeritakse testija poolt. 13. Loetle lühidalt toote olulisemad nõuded!
29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35
Silumine- leitud vea kõrvaldamine. Verifitseerimine- püüab näidata, et järgmise etapi produkt vastab eelneva etapi määratlusele. Valideerimine- püüab näidata, et on tehtud seda, mida vaja. Sertifitseerimine- kolmanda osapoole tegevus, mis püüab näidata, et antud toode vastab vajalikele standarditele ja normdokumentidele. 20. Kuidas valida sisendeid? Kuidas hinnata väljundit? Millal testimine lõpetada? Kes on testijad? Missugune on testimise ja verifitseerimise vahekord? Kuidas valida sisendeid- valida selliselt, et kõik programmi osad töötaksid vähemalt korra. Kuidas hinnata väljundeid- väljundid võetakse ülesande püstitusest. Millal testimine lõpetada- kui on rahuldatud tarkvara veakindluse nõuded või juhul kui tekkinud veasituatsiooni tõttu pole edaspidine testimine võimalik. Kes on testijad- kõige halvem testija on programmi looja, kõige parem tulevane kasutaja.
kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise PROCEDURE sumto(n:INTEGER):INTEGER; suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel, VAR sum,i:INTEGER; näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. BEGIN Deklaratiivsed keeled (jagunevad funktsionaalse prog. keelteks ja loogilise programeerimise keelteks) sobivad sum:=0; algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna,
Vajaduse korral peab organisatsioon identifitseerima toote sobival viisil kõigi tootmis -ja teenindustoimingute jooksul ALLTÖÖVÕTJAD ABIMATERJALID SEADMED TOODE/TEENUS TÖÖTAJAD KONTROLL KLIENT Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (11) kliendi omand Organisatsioon peab: kindlustama kliendi omandi: identifitseerimise verifitseerimise (nõuetekohasuse tõendamine) kaitse säilivuse registreerima ja informeerima klienti kadunud, kahjustatud või kasutuskõlbmatutest kliendi toodetest Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (12) toote säilitamine Organisatsioon peab: tagama toote/teenuse kvaliteedi säilimise sisemise töötlemise ja ettenähtud sihtpunkti väljastamise jooksul määrama toote/teenuse identifitseerimise,
· järeltuvastus · tõendtuvastus 54. Operatiivtuvastus hõlmab meetmeid, mis võimaldavad turvaintsidente kohe nende tekkimisel tuvastada ja neile kohe reageerida 55. Järeltuvastus toimub otseselt või kaudselt turvariketega seotud sündmuste registreerimise alusel Näited: · arvutite ja lukusüsteemide logifailid. logifailide automaatanalüüsi vahendid · mitmesugused diagnostika- ja testimisvahendid · läbivaatuse, verifitseerimise ja auditeerimise meetodid 56. Tõendtuvastus põhineb mitmesugustel andmekogumitele lisatavatel turvaelementidel, mis võimaldavad kontrollida terviklust ja/või konfidentsiaalsust Näited: · paarsusbitt, kontrollsumma, tsükkelkood, krüptograafiline sõnumilühend · digitaalallkiri ja ajatempel · steganograafiline vesimärk (lisatakse originaali loomisel) · steganograafiline sõrmejälg (tekib kopeerimisel)
tootlikkusega funktsionaalses seoses olevad tegurid, so väljund ja sisend) või jagades väljundi(te) ja sisendi(te) tõenäosuslikud prognoosid. x Prognooside verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine. x Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o Prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine verifitseerimise või täiendavate andmete alusel. o Verifitseerimise tulemuste ja muude kriteeriumide alusel sobivaima prognoosi väljavalimine. o Erinevad prognoosid võidakse püüda ühendada (sünteesida), et saada parim variant või konstrueeritakse süsteemne kompleksprognoos. Tootlikkuse planeerimine konkretiseerib prognoose. Üldiselt kehtib seaduspärasus: kvaliteetne analüüs ja prognoos tagab reaalsema plaani, see omakorda tõhusama tegevuse ja soovitud tulemuse. Tootlikkuse
*Identimine: identsus- vi volitustõendi esitamine. *Pääsumudel: pääsupoliitika formaliseeritud esitus Audentimisprotsess Mõisted: *Audentimine *Identimine *Volitustõend: subjekt identsust tõendavat informatsiooni sisaldav struktuur. Volitustõendid Teadmuslikud: miski, mida subjekt teab. Esemelised: miski, mida subjekt valdab. Biomeetrilised: miski, millest subjekt ,,koosneb" Volitustõenditele esitatavad nõuded Pettusekindlus. Tõendi võltsimise keerukus. Möödumiskindlus. Verifitseerimise kestus. Mugavus kasutajale. Autentimisvahendi ja ta kasutamise maksumus. Volitustõendi asendamisele kuluv aeg ja vaev. Arvutisüsteemilt nõutav verifitseerimistöötlus. Töökindlus ja hooldatavus. Autentimisvahendi kaitsmise kulud. Jaotamise ja logistilise toe kulud. Volitustõendi kolm põhinäitajat: *tõendi tugevus turbevahendina. *vastuvõetavus kasutajale. *audentimismehanismi maksumus Teadmuslikud volitustõendid Leiab kasutamist kolme liiki teave: *identifikaator *kontekstteave
arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmide analüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks
Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Süsteemitehnika ja selle rakendamise eesmärgid Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija (huvigrupi) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni/spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni. Nõuded IT-spetsialistidele Eksisteerib vajadus IT-spetsialistide järele, kes oleksid võimelised määratlema organisatsiooni vajadusi informatsiooni, selle juhtimise ning vastavate IT-süsteemide järele; otsustama, milliseid IT- süsteeme
*Identimine: identsus- vi volitustõendi esitamine. *Pääsumudel: pääsupoliitika formaliseeritud esitus Audentimisprotsess Mõisted: *Audentimine *Identimine *Volitustõend: subjekt identsust tõendavat informatsiooni sisaldav struktuur. Volitustõendid Teadmuslikud: miski, mida subjekt teab. Esemelised: miski, mida subjekt valdab. Biomeetrilised: miski, millest subjekt ,,koosneb" Volitustõenditele esitatavad nõuded Pettusekindlus. Tõendi võltsimise keerukus. Möödumiskindlus. Verifitseerimise kestus. Mugavus kasutajale. Autentimisvahendi ja ta kasutamise maksumus. Volitustõendi asendamisele kuluv aeg ja vaev. Arvutisüsteemilt nõutav verifitseerimistöötlus. Töökindlus ja hooldatavus. Autentimisvahendi kaitsmise kulud. Jaotamise ja logistilise toe kulud. Volitustõendi kolm põhinäitajat: *tõendi tugevus turbevahendina. *vastuvõetavus kasutajale. *audentimismehanismi maksumus Teadmuslikud volitustõendid Leiab kasutamist kolme liiki teave: *identifikaator *kontekstteave
tootlikkusega funktsionaalses seoses olevad tegurid, so väljund ja sisend) või jagades väljundi(te) ja sisendi(te) tõenäosuslikud prognoosid. x Prognooside verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine. x Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o Prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine verifitseerimise või täiendavate andmete alusel. o Verifitseerimise tulemuste ja muude kriteeriumide alusel sobivaima prognoosi väljavalimine. o Erinevad prognoosid võidakse püüda ühendada (sünteesida), et saada parim variant või konstrueeritakse süsteemne kompleksprognoos. Tootlikkuse planeerimine konkretiseerib prognoose. Üldiselt kehtib seaduspärasus: kvaliteetne analüüs ja prognoos tagab reaalsema plaani, see omakorda tõhusama tegevuse ja soovitud tulemuse. Tootlikkuse
õige) ... Poiss sõidab lattaga! Ema paneb supilt soola! Tüdruk joonistab õhuga? Toodud näited kajastavad põhimõtet, et verifitseerimisülesandeid on vaja koostada iga keeletasandi tunnuseid arvestades. Kui lapse kõne areng ei ole küllaldane, märkamaks eksimusi keelesüsteemi (aedlane-aianik pro aednik) ja -normi (pani mütsi pea peale pro ... pani pähe', triibukas pro triibuline) vastu, kasutatakse verifitseerimise lihtsamat varianti — valikut alternatiivide hulgast. Näiteks: Kas õige on öelda sigad või sead! Verifitseerimise põhimõttel on üles ehitatud korrektuurharjutused. Suulise kõne ennetav omandamine. Suuline kõne on lapse jaoks loomulik, see areneb igapäevase suhtlemise käigus. Kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) õppimine tähendab keelekasutuse uue koodi omandamist. See on jõukohasem, kui laps valdab õppimisel kasutatavat sõnavara ja lausemalle
rahulolu. Nende [eesmärkide] täitmisega tegeleb süsteemitöö. Põhimeetodiks süsteemitöö tegemisel on süsteemitehnika (systems engineering). Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija (huvigrupi) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni/spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni. · Nõuded IT-spetsialistidele Infosüsteemi valdkonna arengu algusaegadel oli infosüsteemi puudutavate otsuste tegemine organisatsioonis nö "tehniliste juhtide" pädevus. Nüüd on suures osas ärijuhtide ja kõigi taseme töötajate vastutusalas.
– ilmselt ebateaduslik õpetus taevakehade mõjust inimese saatusele – on paremini “verifitseeritud” õpetus kui astronoomia. Miljonid inimesed avavad ju hommikuti ajalehe just horoskoobi leheküljelt, et vaadata, mida see tänaseks päevaks või nädalaks tema tähtkujule ennustab, ja paljud sellistest inimestest leiavad hiljem, et ennustus läkski täppi, nad nö. “verifitseerivad” oma kogemusel antud horoskoopi. Astronoomilised teooriad ja nende verifitseerimise viisid on seevastu sedavõrd keerukad, et tavaline inimene viimasega hakkama ei suudaks saadagi. Seetõttu ongi nende verifitseerimine väheste asjatundjate asi ning leidnud aset küllap palju vähem arv kordi kui astroloogia “verifitseerimine”. Ometigi on astronoomia ikkagi teadus ja astroloogia mitte ning Popper pakub välja ka kriteeriumi, mille alusel seda saaks põhjendatult väita. Tema ettepaneku kohaselt võiks
1. Verifikatsionismi probleem - Tähenduse verifikatsiooniteooria, millel põhines Ayeriemotivism, on paljude filosoofide arvates problemaatiline. Pealegi, 13. Selgitage deontoloogilise eetika põhisisu Kanti eetikateooria näitel. Moraalne tegu on see, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Mis on moraalne (tegu)? Kaks olulist verifikatsiooniprintsiipi, kas ei saa verifitseerida, või ei ole võimalik kirjeldada selle verifitseerimise meetodit. Niisiis on ta iseend järgi mõttetu. Pole mingit alust piirata mõttekust empiiriliste komponenti: a) See mis lähtub kohusest ja mitte tunnetest, kalduvusest, ihadest. Näide: kui anname vaesele raha kaastundest (hinglisest piinast, populaarsuse suurendamiseks) siis pole me paratamatult vaatlusväidetega. 2. Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud
Neurath, K. Hempel ning Rudolf Carnap (1891-1970). Viini ring koosnes peamiselt teadlastest, kes olid metafüüsika vastu ja positiivse teadusliku teadmise poolt. Viini ringiga oli ka seotud L. Wittgenstein, kes ise ei olnud positivist. Mõjukaim positivist oli Rudolf CARNAP (1891-1970). Loogilist positivismi on nimetatud veel ka verifikatsionismiks selle filosoofia peamise printsiibi järgi. Verifikatsioon tähendab tõesuse kindlaks tegemist. Alguses loodeti lause tähendust siduda selle verifitseerimise protsessiga. Kas aga enne seda protsessi ei ole juba inimesel ettekujutust lause tähendusest? Lause p: "Kuu tagaküljel on mäed." Kas sellel, kui kosmosesse veel ei lennatud, puudus sellel lausel tähendus? Kui tavaliselt räägitakse verfikatsiooniprintsiibist, siis peetakse silmas mõneti vähem jäika versiooni: Lausel on tähendus, kui on võimalik põhimõtteliselt näidata, kuidas kontrollida selle tõeväärtust
kujule teisendatav. Arvutiprogramm kui translaator, mis tõlgib sisendi väljundiks. 6. Programmeerimiskeelte formaalne spetsifitseerimine. Transleerimisprotsessi osad. Raaliga on võimalik lahendada vaid matemaatiliselt formaliseeritavaid ülesandeid. Seega peab raali keelte jaoks leiduma formaalne esitus. Süntaks (teksti sisemine struktuur) versus semantika (teksti väline tähendus). Süntaksi esitamine lihtne. Semantika esitamine peamiselt tõlke, verifitseerimise kaudu. Süntaksidiagramm kui graaf. Wirthi diagramm: kast kasutaja lause ovaal reserveeritud sõna ring - operaator Võimalik mitu alternatiivset teed. Plokkskeemid. Bacus-Nauri formaat. Transleerimisprotsess: lause keeles L1 (süntaksanalüüs) lause süntaktiline struktuur keeles L1 (semantiline analüüs) Lause süntaktiline struktuur keeles L2 (teksti genereerimine)
objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed vs imperatiivsed keeled Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida.
staatiline suhe? See on tema motivatsioon! Kui see nii on, siis on ka praktilised tagajärjed – see toob kaasa endaga väga kindla eluviisi, mis talle endale on vastuvõetamatu. Kriitika - piirab inimeste vabadust, määrab tema rolli, ettemääratud tõed mida järgida jne. see poleks ühildatatav aktiivse loova tulevikueksistentsi puhul. Seal oleks kõik ettemääratud. Selline eksistens on rõhuv ja tuleb leida teine käsitlus. Ühildumine pragmatistide jaoks on verifitseerimise protsess (protsess ise tähendab midagi muutuvat). Mõisteliste teisenduste rada – tõde, verifitseerimine, juhtimine, ühildumine. Viimased kolm on need, mida inimene teeb. Tõde ja ühildumine võivad olla staatilised. Viimased kolm aga näitavad suhet praktikaga. Reaalsus (lk 135) – erinevus - ajalis ruumiline reaalsus või absoluut väljaspool ruumi. Pragmatistid: 1. meelelised tajuvad asjad ja suhted (lk 135). 2. suhted mentaalsete ideede vahel (lk 137). 3
kasutati peamiste võtetena pildiseeriate järjestamist, puuduliku struktuuriga (puudub kas algus, keskpaik või lõpp) jutustuse kuulamist ja sellele järgnevat struktuuri analüüsimist ning jutule puuduva osa mõtlemist. Tegevustes analüüsis laps teksti täiskasvanu suunavate küsimuste toel (mis põhjusel, mis eesmärgil, tegelased nii käitusid). Eeltööna järgnevale etapile viidi tegevustes läbi lausete keelelise verifitseerimise ülesandeid ning põimlausete reprodutseerimist ja aega, eesmärki ja põhjust väljendavate põimlausete moodustamist analoogia alusel. Tegevuste lõpuks oskas laps esile tuua, millest tuleb jutu alguses, keskpaigas ja lõpus rääkida. Etapi lõpus esines lapse jutustustes mõttelünki või ei võtnud laps juttu kokku lähtuvalt eelnevast sisust. Laps ei toonud alati esile tegelaste kavatsusi või käitumismotiive
Peale selle, vastuste laad sõltub stiimulsõna liigist. Näiteks tegusõnad, võrreldes nimisõnadega, kutsuvad alati esile enam süntagmaatilisi assotsiatsioone. Nimetatud eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogikale, võimaldades välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. Kuigi psühholingvistika uurib eelkõige sõnakasutust, pakuvad talle huvi ka teised tulemused (assotsiatsioonisõnastikud, teadmiste struktuur jne.). Võtame teise näite — keeleüksuse verifitseerimise (selle õigsuse määramise). Keeleteadus püüab välja selgitada, missugused keeleüksused vastavad keele normile, psühholingvistika aga seda, kas isik eristab normatiivseid ja moonutatud keeleüksusi. Näiteks: kas on õige Malle sööb suppi kahvliga (sõnavalik), Malle söös suppi (morfeemivariant), Malle sööb supp (sõnavorm)? Lisaks loe “Psühholingivistika ja emakeeleõpetus” Karlep. LK 16-26 2. Tegevusteooria - L. Võgotski + abilised
tsiviil või haldusõiguslikud lepingu täitmise tagamise mehhanismid. Sis täpseid kvantitatiivseid näitajaid ja nende rakendamise tähtaegu. Olema avaldatud ametlikus väljaandes. Ette nägema selged ja täpsed järelevalve, pädevatele asutustele regulaarse aruandluse ja avalikkuse teavitamise mehhanismid. Lisaks peavad keskkonnakokkulepped vajaduse korral: Ette nägema kokkuleppe täitmise tulemuste üldistamise, hindamise ja verifitseerimise protseduurid. Sis nõuet anda kolmandatele isikutele teavet, samadel alustel ja samadel tingimustel, nagu on ette nähtud keskkonnaalasele teabele juurdepääsu direktiivis. Ette nägema sanktsioonide (trahvid, kahju hüvitamine, keskkonnaloa tühistamine) kasutamise võimalust. 12 EÜ kkõiguse otsemõju ja jõustamine
rakendame seda kirjale ja seda dekrüpteerida saab ainult Bobi salajase võtmega. Ühest võtmest teist tuletada ei saa VALEM PEAB OLEMA PEAS- slaid 49 pt8!! Hea oleks kui teaks slaid 46 RSA algoritmi. Avaliku võtme kinnitamine- slaid 94 pt8. Kolmas usaldatav osapool.- põhimõte. 51. Autentimine Toiming, kus saatja ja vastuvõtja kinnitavad üksteise identiteeti. Olemi väidetava identsuse verifitseerimise toiming. Kasutatakse sageli kasutajanime ja parooli küsimist. 52. Digitaalallkiri Võtame oma andmepaketi, arvutame räsifuniga krüptolühendi, mille krüpteerime OMA PRIVAAVÕTMEGA. See, kes tahab allkirja kontrollida, võtab selle sama sõnumi, arvutab selle sama krüptolühendi ja minu krüptolühendi ja dekodeerib selle MINU AVALIKU VÕTMEGA. Ja võrdleb minu arvutatud tema arvutatuga -kui need on samad, siis kiri on muutumatul kujul kohale jõundun. 53. Sertifitseerimine
annaabi.ee 
