Mälu
vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad.
Mille põhjal saab väita, et need kolm mälusüsteemi on erinevad? Esiteks on viimasel paaril
aastakümnel loodud uusi keerukaid ja täpseid meetodeid aju töö registreerimiseks (nt
positronemissioontomograafia (PET) ja magnetresonantskuvamine (MRI)). Näiteks on võimalik
mäluülesannete sooritamise ajal mõõta ajuosi läbinud vere hulka. Kuna aju aktiveerunud osa
nõuab paremat verevarustustu siis on vere hulga suurenemine märgiks, et parajasti tegeleb
mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist
nõudvate ülesannete puhul (tuletades näiteks meelde mõni aasta tagasi enda elus toimunud
sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt, ajukoore otsmikusagara parem pool ja
kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (s.t varem omandatud teadmiste) peale
annaabi.ee 
