verega varustavad arterid. Arterid hargnevad peenemateks arterioolideks, need omakorda kapillaarideks. üepinge ja ebaõige toitumise tõttu võib arterite sisepindadele ladestuda kaltsiumisooli, mis muudavad arterid jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Lõpptulemusena võivad arterid rebeneda või ummistuda seintelt lahtipääsenud trombidega, mis põhjustab verevarustuseta jäänud kehapiirkonna kudede kärbumise. Kui see protsess leiab aset südamelihases, on tegemist infarktiga. See võib põhjustada südame seiskumise ja surma. -Veenidest- Veenid on suurema läbimõõduga, ent õhukeste lõtvade sidekoeliste seintega. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti, mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks
p kohin kõrvades, tasakaaluhäired, teadvuse häired, äge jääb ilma piisava muutus, öine koormus jätkub, pigistav rõhuv, ei kaalulangus, üldine kahvatus, t närvilisus, kõrvade kohisemine, kopsuturse verevarustuseta. urineerimine, undub rinna allu halb enesetunne, rütmihäired, o südamekloppimine, unetus, kiire Sagedasemad: paismaks, kopsuturse, keskosas nitroglütseriinile, töövõime langus, tuhmid
16.Rikkeid on erinevaid, nimeta enamlevinud: 1..... 2..... 3..... 4.... 17.Esmaabi elektrivoolust saadud põletushaavade korral. 18.Mida tehakse elektritraumade ärahoidmiseks? 19.Mida nimetatakse lühiseks? 20.Mida nimetatakse maaühenduseks? Mida nimetatakse kereühenduseks? 21.Mida nimetatakse juhiühenduseks? 22.Millist voolu suurust loetakse inimesele ohutuks? 23.Mis juhtub kui inimese keha läbib vool? Voolu toime inimesele. 24.Kui kaua saab inimese aju olla ilma verevarustuseta? 25.Kuidas töötab voolu all inimese süda? 26.Millest sõltub voolu ohtlikkus? 27.Mis on elektrilöök? Mida nimetatakse kaitseväikepingeks? 28.Millal on inimene voolu ohtliku toime eest suure tõenäosusega kaitstud?
kus kaotab saba ja lõpetab arengu imaginaalse trematoodina (joonis 50). Parasiidid munevad kogu aasta, kuid eriti intensiivselt suvel soojal ajal, millal esineb ka kalade haigestumine. Haigestuvad kõige sagedamini samasuvised kalad. Vanemad kalad on invasioonikandjaiks. Haigus tuuakse majandisse kas invadeeritud kaladega või sissevoolava veega kaasatulevate invadeeritud tigudega.Noorkaladel esineb sangvinikoloosi lõpusevorm. Lõpused muutuvad mosaiikseks ning algab verevarustuseta jäänud kudede nekroos. Haiged kalad kogunevad vee juurde voolule, ujuvad vee pinnakihis ja ahmivad õhku. Kui kalad ei hukku, langevad nekrotiseerunud lõpuste osad ära ja kalad paranevad. Vanematel kaladel on lõpuste kapillaaride valendik laiem, mistõttu parasiidi munad pääsevad neist kergemini läbi ja nad kantakse verevooluga siseelundite, peamiselt neeru ja maksa kapillaaridesse, kus need jäävad peatuma ning põhjustavad vistseraalset sangvinikoloosi. Esineb neeru ja
lakkab eksisteerimast, siis see tähendab ka seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju ) teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde. Pärast kliinilist surma läheb inimene üle ajusurmaks ( ehk bioloogiliseks surmaks ) umbes mõnekümne minuti möödumisel. Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö tegemiseks palju energiat. See energia tuleb neile hapnikurikkast verest, mida pumbatakse otse südamest. Hapnikurikka ja hapnikuvaese vere magnetilised omadused on aga erinevad sest, et inimese veres oleva hemoglobiini seob hapnikuga just raua aatom
lakkab eksisteerimast, siis see tähendab ka seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju ) teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde. Pärast kliinilist surma läheb inimene üle ajusurmaks ( ehk bioloogiliseks surmaks ) umbes mõnekümne minuti möödumisel. Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö tegemiseks palju energiat. See energia tuleb neile hapnikurikkast verest, mida pumbatakse otse südamest. Hapnikurikka ja hapnikuvaese vere magnetilised omadused on aga erinevad sest, et inimese veres oleva hemoglobiini seob hapnikuga just raua aatom
ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Aju võib surra ka enne südant insuldi või pähe saadud löögi tagajärjel. Sellisel juhul ( ajusurmas ) hoiab hingamisaparaat südant töös. Kui inimene on liiga kaua teadvusetus seisundis, võib tal tekkida ajuturse, mis võib omakorda tekitada ajuverejooksu. Ajuturse võib purustada ajutüve ja sellele võib järgneda ajusurm. Verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad kliinilise surma või ajusurma korral funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu seotud neuronite laenglemistega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad töö tegemiseks palju energiat. See energia tuleb neile hapnikurikkast verest, mida pumbatakse otse südamest. Ajupiirkonna verevarustuse muutumisega kaasneb neuronite aktiivsuse muutumine, kuid ilmtingimata mitte alati
annaabi.ee 
