"verevaiguseks" - 1 õppematerjal

Jutuke - Isemoodi roos

läinud kokku kurvahõbedase helireaga, mida ta hing vabadusse karjus, kui keegi teine ei kuulanud. Vajutades elevandikuust klahve mustatiibsel klaveril, püüdis ta kuulata südame tasast häält ja anda armastusele kõla. Pika vastupanu murdmise järel andis reaalsus alla ja õige meloodia pani õhu vibreerima. Poiss sattus oma muusikast vaimustusse, mängides kiirustamata algusest lõpuni, ikka jälle ja jälle, kuni kõik sõrmed verevaiguseks hõõrdusid. Ent ta ei jätnud järele, andudes täielikult ekstaasile. Talle tundus, et kui ta nüüd lõpetab, võib juhtuda midagi kohutavat. Vahepeal kuulis ta mere rütmilist kohinat, kuid sealjuures tundus talle, et need on tiivad, mis kaugusest tema poole sirutuvad. Ta sulges silmad, mängides kogu hingega, mis tal oli. ,,Kui ainult oleksid sa siin... Kui vaid kuuleksid mu meeleheidet!" Esimest korda oma elu jooksul tundis ta abitust. Ta ei saanud midagi teha, kui ema ära