su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on. Mõlemad aeroobne treening ja jõutreening on kasulikud, kuid tundub, et jõutreening on glükoosi homöostaasi (tervisele on vaja, et veresuhkrutase ei kõiguks väga palju) säilitamiseks eriti efektiivne. Osteoporoosi vältimiseks on kõige kasulikum loomulikult jõutreening, sest ta tõstab luu mineraalset tihedust. Paljud uuringud on näidanud, et neil, kes teevad jõutreeningut, on luutihedus suurem kui neil, kes seda ei tee (ehk need, kes teevad vaid aeroobset treeningut). Jõutreening aitab ära hoida luude hõrenemist, mis vananemisega tahes tahtmata kaasneb. Lisaks sellele aitab jõutreening ka ära hoida kukkumisi.
Õendusdiagnoos 1 Seonduvad tegurid: Tunnetushäire Peenmotoorse võimekuse langus Üldmotoorse võimekuse langus Tajuhäire Isiklik ebatõhus toimetulek Eesmärgid Lähieesmärgid: Patsient on teadlik vajadused põhiteadmisest tervislikust eluviisist ja on valmis võtta vastutust selle jälgimise eest Regulaarne enesehooldus Kaugeesmärgid: Patsient jälgib korrapäraselt arstiga määratud ravireziimi ja veresuhkrutase on kontrolli all Järgib tervisliku eluviisi soovitusi Tüsistused ei esine ,sümptomid vähenenud Õendustegevus Selgita patseinsile vajadusest ravireziimi jälgimisest Selgita tervisliku eluviisi põhimõted, toitumise põhimõtted Motiveeri suitsetamisest maha jätta Selgita vajalikust diabeetiku jalgade hooldusest Hinnang: Patsiendil sümptomid vähenenud või kadaunud Patsient peab oma toitumiskavast Õendusdiagnoos 2. Vähesed teadmised
Tartu ülikoolis läbi viidud poiste ja tüdrukute kehakaalu uuringud sünnist 18-nda eluaastani näitasid, et laste kehakaal võib olla väga erinev ja sõltub nii kasvust kui ka kehaehitusest. Eelmisel aastal Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas ilmale tulnud kahest ja poolest tuhandest lapsest kaalusid 54 üle nelja ja poole kilo. Arstid ei oska laste suurt sünnikaalu alati põhjendada:tegemist võib olla päriliku kehaehitustüübiga või ka ema ainevahetushäirega raseduse ajal. Kui ema veresuhkrutase organismis on üle normi, sünnib tavaliselt suur laps.Selle vältimiseks tasub raseduse ajal oma veresuhkru taset ka ülekaaluline täiskasvanu.
Tee peal kugistas ta alla kotitäie komme ja jõi kodust kaasa võetud pudeli limonaadi. Kirjeldage, mis toimub tema organismis lähiajal? Paari tunni pärast? Seedetraktist imenduvad süsivesikud, veresuhkru tase tõuseb. Sellele reageerib kõhunääre, eraldub rohkelt insuliini. Insuliin alandab veresuhksutaset. Kuna kommides ja limonaadis sisalduvad süsivesikud on lihtsüsivesikud, siis oli veresuhkrutõus suur ja insuliini produktsioon on suur. Insuliini eraldub palju ja veresuhkrutase langeb väga madalale ja ta võib paari tunni pärast ennast halvasti tunda. 6.Meri Ahven armastab väga soolast kala süüa. Mis toimub tema organismis pärast 5 soolakala söömist? Kas osmoregulatsioon töötab negatiivsel või positiivsel tagasisidel? Soolakalade söömise järgselt imendub sool seedetraktist verre. Suureneb vere soolasisaldus. Neerud eritavad liigset soola ja võtavad kaasa vett. Tekib veevaegus organismis. Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veevaeguse, tekib janu
süsivesikud organismis ka kaitsefunktsiooni. Suhkru me omastame hüdrolüüsi teel. Suhkru tõttu tekib kaunis kiiresti näljatunde kadumine ja söömist on kergem lõpetada. Seda on näidanud ka konkreetsed viimase aja uuringud, suhkur toidus või joogis tekitab kiireima küllastustunde, n-ö rikub isu ära. Väga ranged suhkrust loobujad ja enda näljutajad ei tunneta, milline võib olla kaugem kahju pidevast hüpoglükeemia (madal veresuhkrutase) piiril ja tühikäigul töötamisest. Nende inimeste ainevahetus (sh ka rasvade põletamine) on kiirem (isegi magades), kes söövad rohkem süsivesikuid, sh suhkrut. Rasvad põlevad süsivesikute tules. Kui siia lisandub ka aktiivne kehaline liikumine, on suhkrust saadud energia kasutamine topelt-tõhus ehk siis ergas inimene tahab ka rohkem liikuda. 3.1.2 Kahjulikkus Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks loetakse, et
töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. (Dr. Tiit Halling ; Ajakiri Diabetes 1. 1994) Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest
oksendamises, rohkes urineerimises ja kõhuvalus, üldises nõrkuses ning isegi teadvuse häiretes. (Brewer 2008:14-15) I tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada! ( Täht 1999 ) Suurem osa inimesi, kes haigestusid esimest tüüpi diabeeti, elasid enne haiguse väljakujunemist tervet ja aktiivset elu ning ei teinud midagi valesti. (Täht: 1999) Insuliinravi põhimõtted ja eesmärgid: Normaalne hommikune tühja kõhuga mõõdetud veresuhkrutase (4-6 mmol/1) peab öise põhiainevahetuse jaoks tagama küllaldaselt insuliini. Toidu poolt põhjustatud veresuhkru tase ei tohiks tõusta üle 8-9 mmol/1 ja veresuhkru tase peab normaliseeruma enne järgmist toidukorda. Peab vältima raskekujulist hüpoglükeemiat. (Täht: 1999) 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet Teist tüüpi diabeet tekib peamiselt vanematel ja ülekaalulistel inimestel. See diabeedivorm on palju rohkem levinud kui esimest tüüpi diabeet
Sel juhul saab vastava muutuse seisukohalt tarvilike ravitoimingutega alustada piisavalt aegsasti. (Volke 2006: 367). Kui on juba tekkinud mõni diabeedi tüsistus, pole kunagi hilja oma tervist parandada dieediga, aktiivsema liikumisega, kaalu langetamisega või vajadusel suitsetamisest loobumisega (Brewer 2009: 20). 4.3 Diabeetiline retinopaatia Võrkkestamuutusi nimetatakse retinopaatiaks, mis tekivad sellest, et veresuhkrutase on olnud juba mitmeid aastaid kõrgenenud, siis hakkavad silmapõhjas asuvad võrkkesta väikesed veresooned näitama kahjustuse tundemärke. Võrkkesta vereringe on häirunud ning kannatab hapnikupuuduse all. Selline silmakahjustus kujuneb aeglaselt ning põhjustab nägemise nõrgenemist. Alguses väikesed veresooned silma võrkkestas paksenevad ning lekitavad verd ümbritsevatesse kudedesse. Raskematel juhtudel hakkavad kasvama uued
o haigusi (viirusnakkusi, grippi, palavikuga kulgevaid haigusi), mis tõstavad veresuhkru taset. Diabeedi hea kompensatsiooni kriteeriumid: 1. Tühja kõhuga mõõdetud veresuhkru väärtus 4,4 - 6,1 mmol/1 (rahuldav 6,2 - 7,8 mmol/1). 2. Veresuhkur 1,5-2 tundi pärast sööki 5,5 - 8,0 mmol/1 (rahuldav 8,1 - 10.0 mmol/1). 3. Uriiniga praktiliselt suhkrut ei eritu. 4. Kehakaal püsib stabiilne. 5. Ei esine raskeid hüpoglükeemiaid. 6. Õhtul enne magamaminekut on veresuhkrutase 6,0 - 7,5 mmol/1 (see välistab öise hüpoglükeemia). Diabeedi hea kompensatsioon aitab vältida hilistüsistuste teket ja arengut. Hüpoglükeemia Hüpoglükeemia on seisund, mille puhul veresuhkrutase on alla 3,3 mmol/1. Põhjused: 1. Tavalisest suurem insuliinidoos. 2. Toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt või toiduga saab vähe süsivesikuid insuliini kõige tugevama toime ajal. 3. Tavalisest suurem füüsiline koormus või sportimine. 4. Rohke alkoholi tarvitamine.
· Kasutada rohkelt köögi- ja puuvilju. · Tarbida põhitoidu korra ajal kas kartulit, riisi, makarone, tatart. · Soola kasutada mõõdukalt. Tuleb õppida arvestama toidu süsivesiku-sisaldust ja toiduainete vastastikkust asendamist, võimalusel konsulteerige diabeediõe või arstiga ( Tammer 2012). 9. KOKKUVÕTE Töö eesmärgiks oli lühidalt tutvustada toitumise olulisust diabeedi kahe tüübi puhul. Diabeetiku dieediga püütakse säilitada hea veresuhkrutase, vältides hüper- ja hüpoglükeemiat. Põhirõhk oli asetatud sobivate toitainete ja koguste kasutamisele. Kui hoida söömine kontrolli all, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, võib II tüüpi diabeetik hakkama saada ilma ravimeteta või vähemalt lükkub medikamentoosse ravi alustamine märgatavalt edasi. 10. KASUTATUD KIRJANDUS Kerge,J., Past,M. (2005). Diabeet I tüüp. Eesti DiabeediLiit www.diabetes
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme
või egoistlikku käitumist. Pigem näitavad tulemused, et testosteroon parandab arusaama oma staatusest. KORTISOOL- stressiolukorras, olgu see füüsiline või vaimne, toodab keha neerupealistes mitmesuguseid hormoone, et ohule vastu astuda. Pärast adrenaliini paiskub meie organismi suures koguses kortisooli ehk stressihormooni. Lühiajalised kortisoolipursked on meile hädavajalikud, et taastuda läbielatud stressiolukorrast. Kortisooli mõjul tõuseb veresuhkrutase, mis võimaldab kehal kiiresti lisaenergiat toota, samuti viiakse kaltsium luudest lihastesse, et need suudaksid ohule maksimaalselt reageerida. Stressihormooni toimel ei tunne me ka tavapäraselt valu, et võiksime keskenduda kõige olulisemale vahetu ohu tõrjumisele. Samal põhjusel pärsitakse ohuolukorras mittevajalikke funktsioone, näiteks paljunemisvõimet ja immuunsüsteemi toimimist. Et suudaksime lähitulevikus seesuguseid
* kehavõõraste ainete kuhjumine - plii, dioksiinid, DTT jne. * haigused - haigustekitajad + kroonilised haigused. * bioloogiliste ressursside ammendumine kehas - hormoonid, imuunsussüsteem, rakkude jagunemisvõime, DNA vigade parandus, närvisüsteemi talitlus. Bioloogiline kaitse vananemise eest : 1. väga pikk süguküpsuseelne areng. 2. DNA vigade leidmine ja parandamine(reparatsioon). 3. organism kindlustab endale sisekeskkonna stabiilsuse(rõhk, pH, veresuhkrutase) 4. kehavõõraste ühendite lagundamine.( Põhiroll maksal) 5. biobarjäärid - nahk, limaskestad, membraanid.(eesmärgiks võõrühendite sissetungi vähendamine. 6. aktiivkaitse - õgirakud, antikehad. 7. kehavõõraste ühendite/organismide isoleerimine - rasvkude, lubikapsel(moodustatakse ümber haigustekitaja[n: tuberkuloosi puhul]). 8. regeneratsioon - hukkunud rakkude või vigastatud kudede taastamiseks. Organismi enda võimalused vananemise pidurdamiseks : 1
annaabi.ee 
