- murrab kõige rohkem valguskiiri! - muudab fookuskaugust (akommodatsioon) - sellel võimel põhineb silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid objekte Kus leidub vesivedelikku ja mis on selle F? ● Silmamuna ees- ja tagakambris. Funktsioon: - osaleb sarvkesta toitmises - hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel KONJUKTIIV CONJUCTIVA - laugusid kattev silmamuna sidekest, mis kulgeb edasi silmamunale ja on tundlik, õrn, õhuke, sile, läikiv ning veresoonterohke CORNEA ehk sarvkest - silma väliskesta eesmine kumer osa, mis kaitseb silmasisu, laseb valguskiiri silma ja on silma valgustmurdvaks keskkonnaks. SKLEERA ehk kõvakest - kollageenkiududest koosnev silma väliskesta osa (silmavalge), mis kaitseb silmasisu ja annab silmale kuju. IIRIS ehk vikerkest - asub sarvkesta taga, iirise strooma sisaldab pigmenti, millest sõltub silmavärv. Iirise keskel asub pupill, mis reflektoorselt ahenedes või laienedes reguleerib
Ülemisel laul asub ülalautõstur - kui tekib selle lihase halvatus, siis ülalaug langeb alla. Laugude lihaskoe all asub kõhr, mis kujutab endast sidekoelist plaati ja ta annab laule kuju. Kõhres asuvad Meibomi näärmed, mille juhad avanevad lau serval. Nende näärmete sekreet on rasune. Laugusid katab seestpoolt sidekoeline kest ehk konjuktiiv (conjuctiva), mis kulgeb laugudelt edasi silmamunale. Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas. Alumisel laul on ~ 70 ripset kahes reas. Laugudel on aktiivne ja passivne kaitsefunktsioon. Aktiivne kaitsefunktsioon avaldub silmapilu reflektoorses sulgemises ereda Koostanud M
Pealt on kaetud organ ühekihilise kuupepiteeliga, selle alla jääb kiudsidekoeline valkjaskest Munasarjad on kompaktsed organid, neis eristatakse perifeersemalt paiknevat koort ja tsentraalselt paiknevat säsi (v.a eq) Munasarja koores paiknevad erinevas arengujärgus folliikulid, viimaste vahel paikneb sidekoeline strooma Munasarja säsi moodustab veresoonterohke kohev sidekude Munasarja koores valkjaskesta all paiknevad kõige väiksemad folliikulid – primordiaalsed Folliikul sisaldab primaarset ootsüüti, mida ümbritseb üks kiht lamedakujulisi follikulaarepiteeli rakke Primordiaalsedi folliikuleid on munasarjades kõige rohkem, looma vananedes nende arv väheneb Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed folliikulid
- nina kõrvalkoopad e põskkoopad on puudulikult arenenud ning seetõttu esineb nendes piirkondades imikutel ja väikelastel harva põletikke Neel - neelumandlid muutuvad nähtavaks 9-10 elukuust, seetõttu lapse esimestel eluaastatel angiini ega neelumandlite põletiku diagnoos õigustatud pole Kõri - kõri valendik on kitsas, mistõttu turse korral eksisteerib reaalne lämbumisoht Trahhea ja bronhid - mõlemad on kitsad, seintes vähe elastseid kiude, limaskest veresoonterohke - röga väljaköhimine raskendatud - hingamisteede ahenemise oht suurem Kopsud - kude hea verevarustusega, seega täiskasvanuga võrreldes on lapse kopsudes suhteliselt rohkem verd ja vähem õhku. - rindkere liikuvus väiksem ning hingamine pindmisem - kopsude ventilatsioon tagasihoidlikum, seetõttu võivad voodihaigel lapsel suhteliselt kergemini tekkide kopsupõletik. Hingamislihased – sisemised ja välimised roiete vaheised lihased ning diafragma (vahelihas).
piirkondades imikutel ja väikelastel harva põletikke Neel neelumandlid muutuvad nähtavaks 9-10 elukuust, seetõttu lapse esimestel eluaastatel angiini ega neelumandlite põletiku diagnoos õigustatud pole Kõri kõri valendik on kitsas, mistõttu turse korral eksisteerib reaalne lämbumisoht Trahhea ja bronhid mõlemad on kitsad, seintes vähe elastseid kiude, limaskest veresoonterohke röga väljaköhimine raskendatud hingamisteede ahenemise oht suurem Kopsud kude hea verevarustusega, seega täiskasvanuga võrreldes on lapse kopsudes suhteliselt rohkem verd ja vähem õhku. rindkere liikuvus väiksem ning hingamine pindmisem kopsude ventilatsioon tagasihoidlikum, seetõttu võivad voodihaigel lapsel suhteliselt kergemini tekkide kopsupõletik. Hingamislihased – sisemised ja välimised roiete vaheised lihased ning diafragma
annaabi.ee 
