hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jm. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm. Kõhre pinnal asetseb elastsetest ja kollageenkiududest koosnev kõhreümbris. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Kõhrkoel on peamiselt tugifunktsioon. 2.3 Luukude Luukude koosneb rakkudest, mitneraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tegevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks
tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelikulisest sidekoest on moodustunud kõõlused, sidemed ja fastsiad (kiled). Sassiskiuline sidekude moodustab naha võrkkihi. *kõhrkude – koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Moodustab nt liigeste kõhrelised pinnad ja esineb kõrvalestades, lülidevaheketastes jm. *luukude – koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad Ca ja P soolad annavad luudele tugevuse. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. 3) lihaskude – ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonterikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine.Inimesel on 40- 100 milj haistmisrakku, raku tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samasugustega HAISTMISNÄRVIKS. mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi.
korda vähenenud samaks I profaasis toimub kromosoomide ristsiire Kromosoomide ristsiiret ei toimu Tuelmuseks on 4 geneetiliselt erinevat rakku Tulemuseks on 2 geeetiliselt identset rakku Kaks jagunemist, 8 faasi Üks jagunemine, 4 faasi Spermatogenees- spermide areng (seemnetorukestes) Ovogenees- munarakkude areng (munajuhades) MENSTRUAALTSÜKKEL Menstruatsioon- emaka veresoonterikka limaskesta pindmise kihi perioodiline eraldamine organismist Ovulatsioon- küpse munaraku eraldumine munasarjast, munarakk suunatakse munajuha lehtri kaudu munajuhasse, kus toimub viljastumine Viljastatud munarakk- sügoot ONTOGENEES- isendi areng tekkimise hetkest kuni surmani Viljastumine: sugurakkude tuumade liitumine, tekib sügoot. Taastatakse diploidsus, määratakse sugu Kehavälisel viljastumisel kohtuvad sugurakud väliskeskkonnas, kehasisesel viljastumisel emasloomas.
Kude on väga veresoonterikas. Koe ülesanne - termoregulatsioon *rasvkude on mäluga kude *osalevad üldjuhul meie dieedis (rasvarakud täituvad rohkem kui enne) *saab vähendada rasvaimuga KÕHRKUDE Elastne, kuid vastupidav Paikneb kõigil liigesepindadel, lülivaheketastes, hingetoru seinas Kõhrkoes pole närve ega veresooni (muudab vastupidavaks) Kõhrerakk-kondrotsüüt Kude toitub kõhre pinnal oleva sidekoelise, veresoonterikka kõhreümbrise kaudu *Taastuvad ainult mikrovigastused Kõhrkoe jaotus: Klaaskõhr ehk hüaliinkõhr - ühtlane struktuur, läbikumav Kiudkõhr - sisaldab palju kollageenkiude (ei saa sikutada, sest ei veni) Elastne kõhr - sisaldab palju elastseid kiude (saab muuta kuju, aga võtab kuju tagasi) LUUKUDE Lootel tekib esmalt luuriku kõhreline mudel, millesse 8. elunädalal tekivad esimesed luustumistuumad Sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline
suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonterikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine.Inimesel on 40-100 milj haistmisrakku, raku tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samasugustega haistmisnärviks. mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimistaju
Laugudel on silma kaitsefunktsioon. Pisaraaparaat koosneb pisaranäärmest, pisarakotist, viimajuhadest. Ka neil on silma kaitsefunktsioon. Silma sirg- ja põikilihased liigutavad silma, ülalau tõstur tõstab teda. Silmamuna (bulbus oculi) asub kolju silmakoopas ja teda katavad silmamuna kestad: kõvakest (sclera), soonkest (choroidea), võrkkest (retina). 95 Kõvakesta (skleera) ehk silmavalge eesmine läbipaistev osa on sarvkest (cornea). Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta. Soonkestas sisalduv pigment annab sellele musta värvuse, mis muudab silma pimekambriks. Vikerkest (iiris) asub selles kambris sarvkesta taga ning kontrollib pupilli abil silma langeva valguse hulka. Parasümpaatilise närvi juhitud silmaavaahendaja lihase (m. sphincter pupillae) kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt ehk ringjalt ja pupill aheneb (mioos). Silmaavalaiendaja lihase (m. dilatator pupillae) kiud paiknevad radiaalselt, pupill laieneb
annaabi.ee 
