inimsuhetele. Südame tervis on põhiline ressurss Süda on meis kõigis - väike vapper lihas rinnasügavuses. Just seetõttu südame tervis kui ressurss puudutabki absoluutselt igat inimest. Süda töötab järjekindlalt, ilma et teda ennast näha oleks või käega otse puudutada saaks. Näha ja tunda saab üksnes südame tööd. Pulssi katsudes või unearterilt tukseid vaadates on näha, kuidas südamelihas oma kokkutõmmete mõjul vere mööda veresoonestikku ringi käima paneb, mööda kogu keha laiali ajab. Süda on seega kehasisene jõuvarude jaotuspunkt ja ühenduses vereringega kogu organismile toitainete transportimise süsteem. Südames, umbes kämblasuuruses pumbajaamas, võetakse vastu soonestiku teedel ja-magistraalidel ,,väsinud" veri ja tukse-tukse haaval saadetakse soonevõrgustikku hapnikuga värskeks uuendatu. Seetõttu on süda erilise tähtsusega lihas, mille töövõimest sõltub kogu organismi olukord
Kunstlikul viljastamisel loputatakse viljastatud marja veega, et vähendada kleepuvust. Kleepuvus on looduses tähtis, et vältida äravoolu, kuid kasvatuses on see pigem segavaks faktoriks. Marja desinfitseeritakse joodi sisaldava preparaadiga, et eemaldada marja pinnal olevaid kahjulikke baktereid. Surnud marjaterad korjatakse pintsettideg välja ning mari pannakse hauduma haudemajja pimedasse voolava vee alla. Rebukotis sisaldab veresoonestikku ja kõiki eluks vajalikud toitained. Vastsed lebavad põhjas, kuna rebukott on liiga suur. Rebukotist toitumise kestvus oleneb temperatuurist. M70 tuleneb tiamiini puudusest. Kui jõevee temperatuur ja kalade konteineri temperatuur erineb rohkem kui 1 C võrra, ühtlustatakse temperatuur jõevee pumpamisega konteinerisse. Peale atlandi lõhe paljundatakse ja lastakse merre ka erinevates
- Raskusi info õppimisel ja hilisemal meenutamisel - Raskusi tegevuste planeerimises ja eesmärgipärases käitumises - Motoorsed, sensoorsed häired - Võimalik afaasia - Häiritud kontseptuaalne mõtlemine, llähtuvad konkreetsetest seostest Krooniline traumaatiline entsefakopaatia - Neurodegeneratiivne haigus mida seostatakse korduvate peataumadega nt poksijatel - Korduvad põrutused tekitavad kudede amistumist, häireivad veresoonestikku > anüloidnaastude kuhjumine Epilepsia - Korduvad krambihood mis on seotud teadvuse äiretega. Hoogude kestus ja sagedus on väga varieeruv - On tavalised – 1 inimene 20st kogeb vähemalt üht hoogu eluea jooksul. Epileptilisele aktiivsusele viitav EEG muster on u 4 inimesel 20st, ilma et sellega kaasneks hoogusid - Sümptomaatilised hood – kui on teada konkreetne põhjus - Idiopaatilised hood – kui võimalikku põhjust pole teada Sümptomid
elektroneurograafia - motoorsete ja sensoorsete närvide juhtekiiruste registreerimine. Stimuleeritakse elektriimpulssidega. Kasutatakse plüneuropaatia ja polüardikuloneuriidi avastamiseks. Neuroradioloogia(visualiseerimismeetodid) Kompuutertomograafia Esmane uuring enamiku ajuprotsesside diagnoosimisel. Kontrastaine kasutamine võimaldab täpsemalt diagnoosida juhul, kui haigusprotsessiga kaasneb aju verevarustuse häire või on tekkinud ülemääraselt veresoonestikku (ajuinfarkt, subduraalne hematoom, kasvajad jm.). · Värske ajuinfarkt (alla 24 t.) pole tavaliselt nähtav, kuid verevalumit näeb ja uuring sobib infarkti ja subarahnoidaalse hemorraagia (SAH) eristamiseks. · Demüelinisatsiooni üldiselt ei näe. · Aneurüsme ja siinustromboose võib näha juhtumisi, teisi veresoonemuutusi ei näe üldse. 15