kudedesse arterid. Veri liigub südamesse tagasi veenide kaudu. Arteriaalset süsteemi ühendavad venoosse süsteemiga verekapillaarid. Ainevahetus vere ja koerakkude vahel toimub läbi kapillaari seina difusiooni teel." TÕENE 92.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. *Kõrgeim on vererõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides., *Vere v oolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. 93.Mis on pildil numbritega tähistatud südame osade nimetused? Numbriga 1 tähistatud südame osa on... → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 94.Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? a) arteria cerebri posterior → Tagumine
% mud elundid. Puhkeolekus kulgeb neerudest 100 koegrammi kohta minutis läbi 400 ml verd, ajus sama näitaja korral 50 ml, südamelihases 85 ml, nahas 13 ml, skeletilihases 3 ml. füüsilise töö ajal suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbi voolava vere maht kuni 85 %-ni kogu ringluses olevast verest. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q=(P1-P2)/R Q-mahtkiirus; P1 ja P2-rõhud veresoonte otste vahel; R- takistus. Vererõhu diferentsi määrab mahtkiiruse ja takistuse korrutis: (P1-P2)=Q*R Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, on vere laminaarsel voolamisel väljendab Poiseuille´seadusega. R=8*L*n/Pii+r4 L-veresoone antud lõigu pikkus; n-vere viskoossus, Pii-3,14; r-veresoone viskoossus
V = dP/R Vere voolamine jaguneb laminaarseks ja tubulentseks (takistatud). Peamine faktor voolutakistuse mõjutamisel on veresoonte läbimõõt. Takistus on pöördvõrdeline raadiuse neljanda astmega. Suurimaks takistusallikaks on arterioolid - need on sümpaatikuse aktiivsuse tõttu pidevas toonuses. Kapillaarid on küll väiksema läbimõõduga veresoones, kuid nende üldristlõikepindala on 25 korda suurem, kui arterioolidel. Vere liikumise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel olevast rõhkude vahest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q = (P1 - P2) / R 11 Vere liikumise joonkiirus saavutab maksimumi aordis, ulatudes 30-50cm/s. Veresoonte summaarse ristlõikepindala suurenemisel väheneb vere voolamise joonkiirus perifeeria suunas. Kapillaarised on see ainult mõnes mm/s
annaabi.ee 
