Sümptomi tekkeviis on seega samasugune nagu uneapnoe sündroomiga kaasneva norskamise puhul, kusjuures halvimal juhul võibki tagajärjeks olla hingamisseisak. Norskamise esmane ravi on kõhnumine, kuid peale selle võib pidzaama selja peale õmmelda tennisepalli. See takistab selili magamist, kuna just selles asendis esineb norskamist kõige enam. Ehkki norskamine on üldiselt süütu sümptom, võib sellele kaasuda suurem südame- ja veresoonehaiguste oht. Sümptom ei ole siiski muret tekitav, kui sellega ei kaasne hingamisseisakuid ega tavatut päevast väsimust. Halvimal juhul on norskamine nii häälekas, et see ei häiri mitte ainult korterikaaslasi, vaid ka naabreid. Kõvaks peetakse norskamist, mis ületab 72 detsibelli 20 sentimeetri kaugusel peast. Unehäired lastel Unesrännet esineb vähemalt üks kord koguni viiendikul elanikkonnast ja see ei ole mingisuguse raske haiguse märgiks
31 parandavad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust. Neid tarvitatakse hüpertooniatõve raviks ning isheemiatõvest tingitud ateroskleroosi ja tahhükardia (südame-rutluse) ärahoidmiseks. Viirpuuravimid aitavad organismil, eriti aga peaajul ja südamelihasel kohaneda hapnikuvaegusega, mistõttu võib neid pidada usaldusväärseiks taimravimeiks südame- ja veresoonehaiguste algstaadiumis. Ravimitoormena kasutatakse lehti ja vilju (marju), sealjuures tuleb arvestada, et viirpuu õitseb vaid 3-4 päeva. Lehti ja õisi kogutakse õitsemise algul, kui õiepungad pole veel täielikult avanenud. Lehti ja õisi pole soovitav koguda kohe pärast vihma või kastet, kuna siis tõmbuvad need kuivades tumedaks. Kuivatada tuleb kohe, hiljemalt 1-2 tundi pärast kogumist pööningul, katusealuses või hea tuulutusega ruumis õhukese kihina
annaabi.ee 
