56. Maksasagarik Lobuli hepatis. Sagarik on maksa morfofunktsionaalne ühik. Kuusnurkse prismaatilise kujuga, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega. Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagariku moodustuvad radiaalselt paigutunud hepatotsüütidest maksaplaadid ning rakud on omavahel seotud desmosoomidega. Maksaplaatide vahele jäävad radiaalse asetusega maksasinusoidid (kapillaarsed vereruumid), mis suubuvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni (vena centralis). Maksarakud on hulknurksed rakud, milles leidub ümar tuum, tsütoplasmas on hulgaliselt organelle ja seal ladestub ka glükogeen. Maksarakud (hepatotsüüdid) produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi. Maksasinusoidid on vooderdatud endoteeliga ja sinusoididel puudub basaalmembraan. Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum
Tavalised kapillaarid, esinevad kõikides organites ja praktiliselt kõikides kudedes. Moodustavad kudedes peene- või laiasilmalise, tihedama või hõredama võrgustiku, vastavalt organspetsiifilisele verevarustuse intensiivsusele. 2. Sinusoidsed hemokapillaaris (vasa haemocapilaria sinusoidea). Laia valendikuga kapillaarid, esinevad vereloome- ja endokriinorganites, maksa jm. 3. Verelakuunid (lacunae cavernosae sanguineae). Eriti laia valendikuga kapillaarsed, ainult endoteeliga kaetud vereruumid, mille täitumisel organ jäigastub. 33. Neerupealise ehitus ja funktsioon Neerupealise (glandula suprarenalis) koor moodustab 90% näärme kaalust. Sidekoelisest kihnust kulgevad näärme parenhüümi kapillaarid - sinusoidid - ja sidekoelised septid. Koosneb kolmest tsoonist: glomeruloostsoon (toodab mineralokortikoide, epiteelirakud paiknevad konglomeraatidena), fastsikulaattsoon (toodab glükokortikoide, rakud sisaldavad lipoidtilgakesi) ja
annaabi.ee 
