BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
soomusteta, kuid arvukate limanäärmetega. Osadel on limanäärmed muutunud
mürginääremeteks.
Luustik : jäsemed koosnevad paljudest luudest. Neil on nii esi jäsemeluud kui ka taga
jäsemeluud. Kahepaiksete kolju on lai ja jäme. Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks
kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema
siseelundeid rinnaluu.
Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega.
Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist
südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast
kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite
juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki. Konnad söövad putukaid,
nälkjaid (nad on loomtoidulised).
Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak
Konnad on lahksugulised. Sugurakud koetakse vette, viljastatakse vees. Nende järglased
annaabi.ee 
