2. Põhjuslik ravi · Põhjustavate faktorite vältimine! Keelatud on kõik medikamedid, mis pikendavad QT- intervalli kestust või võivad põhjustada hüpokaleemiat. · Revaskularisatsiooniainõud MI korral jt. · Kaasasündinud QT-sündroomi korral profülaktika ravi beetablokaatoritega + magneesium p/o. Kui see on ebapiisav, siis IKD (Herold 1999). 11 4. ASÜSTOOLIA (AS) Asüstoolia e südameseiskumine on vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega (vt joonis 7) (Taaselustamine kliinilisest surmast 2010). Joonis 7. Asüstoolia. Sümptomatoloogia: inimene kaotab ootamatult teadvuse ja jalapealt kukub, karotiidarteri pulss puudub ja hingamisseiskus pärast 30-60 sek. Asüstoolia põhjused: tahhüarütmiate ja vatsakeste fibrillatsiooni järgselt, hüpoksia,
Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire rütm (150-300/min); P-sakk puudub võib kulgeda pulsiga (vereringe on säilinud) või pulsita (vereringeseiskus) Vatsakeste monomorfne tahhükardia
transportimist, ligikaudu 50% tunni aja jooksul pärast akuutsete sümptomite ilmnemist. Umbes 80% äkksurmadest leiab aset kodus, umbes 50% patsientide puhul ilma teadaoleva südamehaiguseta, ligikaudu 40% juhtudest ei viibi patsiendi juures sel ajal kedagi. Enne kiirabi saabumist rakendatavad esmaabivõtted suurendavad vatsakeste virvendusest ellujäävate patsientide arvu kahekordselt. Enamikul surmajuhtumitel on esmaseks vereringeseiskuse vormiks vatsakeste virvendus (ventrikulaarne fibrillatsioon – VF) või pulsita vatsakeste tahhükardia (ventrikulaarne tahhükardia – VT). Tõhusaim abi mõlema vereringeseiskuse vormi korral on defibrillatsioon. Reanimatsiooni õnnestumises mängib olulist rolli aeg. Rahvusvaheliste soovituste kohaselt tuleb põhivõtete rakendamist alustada hiljemalt 3–5 minuti jooksul vereringe seiskumisest. Siit nähtub
annaabi.ee 
