"vereplasmakoostis" - 1 õppematerjal

Füsioloogia kordamisküsimused 2014

 veresoone keskel, mitte aga seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus. Füüsikalis-keemilised omadused. Vere tihedus 1050-1060 g/l Plasma tihedus 1024-1030 g/l Vererakkude tihedus 1089-1097 g/l Osmootne rõhk 7,4-7,6 atm Kolloidosmootne e onkootne rõhk 25-30 mmHg/0,03 atm Külmumistemperatuur -0,55° C Pindpinevus 67-77 mN/m Vere suhteline viskoossus 4,0-5,0 Vereplasma suhteline viskoossus ~1,8 Vereplasmakoostis: 90-92% vesi; 6-8% valgud; 1-2% heterogeenne koostis madalmolekulaarseid aineid Vereplasmavalgud: albumiinid – 60%, globuliinid ja fibrinogeenid – 40% koos Üks globuliinide funktsioonidest on transport, mis on spetsiifiline (albumiinide transport ei ole spetsiifiline). Näided: alfa1-globuliin transkortiin transpordib kortisooli alfa2-globuliin tsöruloplasmiin transpordib vaske beetaglobuliin transferriin transpordib rauda 8. Ülevaade vererakkude talitlusest