kui lisaaine. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta neid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin. Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, tagades samas lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Jookides tihti kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202–203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210–213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist. Kui tootele on lisatud sünteetilisi toiduvärve, peab toote pakendil olema
toiteväärtuse alanemise eest. Selle saavutamiseks on vaja kasutada antioksüdante, millest tuntuim on askorbiinhape ehk C-vitamiin. Samuti kasutatakse e-aineid lihatoodete valmistamisel. Sinna lisatavateks säilitusaineteks on nitritid ja nitraadid, mis suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja ehk lihashalvatuse tekitaja elutegevuse, samal ajal tagades lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Selleks, et muuta toit atraktiivsemaks kasutatakse toiduvärvi. See on eelkõige kasutusel kondiitritoodetes, maiustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist. Minu uurimistöös vastasid õpilased järgnevalt: Kõikide 7-9-nda klasside õpilaste arvates kasutatakse lisaaineid eelkõige toidu säilitamiseks ja selle paremaks muutmiseks nii välimuse kui maitse poolest. 1.2. E-ainete peamised rühmad
annaabi.ee 
