Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jne ning vahest kasutati ka vereohvreid, nt kukk. TÄNAME TÄHELEPANU EEST! Kasutatud allikad Ajaloo õpik „Muinasajast 19.sajandani“ http://www.folklore.ee/~ mare/rahvausund/Maagia_moraali_modelleerimine.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Ohverdamine http://et.wikipedia.org/wiki/Ennustamine http://et.wikipedia.org/wiki/Maagia http://www.ajaloomuuseum.ee/et/uurijale?start=6 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=826
vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eesti rahvausund Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uudseosa ohverdamine oli ka tavaline teiste haldjate/vaimude suhtes.
-) Sparta a) apella; b) geruusia; c) 5 efoori * Liidud: -) Athena Athena mereliit -) Sparta Peloponnesase liit * Milline oli kummagi polise osa Kreeka vaimses kultuuris: (miks?) -) Athena suur, sest Athena oligi Kreeka suurim kultuurikeskus. -) Sparta väike, sest Spartas ei pööratud tähelepanu vaimukultuurile, vaid sõjakultuurile. * Tempel oli ühele jumalale ehitatud elukoht. * Ohverdamised viidi läbi templi lähedal oleval altaril. * Eeskätt toodi vereohvreid enamasti loomi. * Hellenismi periood kestis 338 e.Kr 30 e.Kr (Langes Makedoonia võimu alla, lõppes siis, kui langes Rooma võimu alla) * Ajajärk, kus toius Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii ühiskondlikes suhetes, majanduses, kui ka kultuuris. * Hellenismi teke on seotud Aleksander Suure vallutustega (see kestis 336 e.Kr 326 e.Kr) * Kreeka, Väike-Aasia, Kaanonimaa (Foiniikia & Iisreal), Egiptus, Mesopotaamia (Eufrati
jumalannadele/jumalannadest Kuna vett oli raske hoida, siis igavese tule kultus levinud Tulejumal Atar (India traditsioonis tulejumal Agni) ohver tulele oli samuti kolmekordne puhas kuiv kütus (tulehakatis), viiruk ja veidi loomarasva Mõte ohvritel oli tugevdada ja puhastada vett ja tuld. Ohver pidi olema nii taime- kui looma maailmast. Need ohvrid olid igapäevaste preestrite teenistuste aluseks, tulele toodi nendel teenistustel ka vereohvreid. Loomalt elu võtmise ees tunti aukartust, kunagi ilma pühitsuseta ei tehtud Haoma (India traditsioonis Soma) tähendab pressitud kõrbetaime, oluline ohver, tal oli oma rohesilmne jumalus Püha ala, kus teenistuti peeti oli nelinurkne vaoga eraldatud plats (et kurjad jõud välja jätta), preester istus jalad risti maas, hoidikus tuli, luges palveid, teenistuses kasutatavad nõud puhastati ja pühitseti selleks korraks, eraldi olulisi kohti ei olnud Kultusejumalad vesi, tuli, haoma
Rituaalne tapmine, „bloodless sacrifice“ Loe rohkem: http://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice (18.09.2012) Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uudseosa ohverdamine oli ka tavaline teiste haldjate/vaimude suhtes. Veejumal lubab ohvriandide eest inimestel suuri kalu püüda, päästab neid tormidest