Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vereloome e. hemopoees 1. Mesoblastiline periood – 1-3 embrüo arengu kuu, vereloomekolded ilmuvad rebukoti seinas 2. Hepatolienaalne periood – vereloomekolded tekivad põrnas 2. Ja maksas 4-5 embrüonaalkuul 3. Müelolümfaatiline periood – alates teisest trimestrist, vereloome kandub punasesse luuüdisse ja lümfoidorganitesse(tüümus,põrn jne) Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel.
Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping)).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel)
Verelibledest e. hemotsüüditest. Vereplasmat umbes 57% ja vereliblesid 43%. I Vereplasmas on 92 % vett (annab verele voolavuse) ; 7-8 % valku ja umbes 1 % madalmoleklaarseid aineid (süsivesikuid, lipiide jt.), kollaka värvusega vedelik Madalmolekulaarsed
Vereliistakuid on liitris veres 2,5...3*10 astmes 11, need on tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks olulisi trombotsüütide faktoreid ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti noradrenaliini, adrenaliini, histamiini).
Vereloome – uute vererakkude tootmine 1) Erütropoes – kõige kauem elavad punalibled (120 päeva). Toodetakse punases luuüdis; lõhustatakse maksas; välja viiakse sapi koostises 2) Leukopoes – elavad 3-4 päeva.
Verel on võime kahjustada organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine), hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi.
Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd – vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda koevedelikke stabiilsena hoida.
Vereliblesid on vähe kuna lagunevad ära. (kaebused: tume uriin, suurenud põrn ja muud aneemiate tunnused). SPIRAKULINE ANEEMIA: pärlik haigus, organismi toodetava ebanormaalse Hgb tõttu on ER kuju moondunud.
Verel on kehas mitmeid funktsioone alustades transpordifunktsiooniga ja lõpetades kaitsefunktsiooniga. Selleks, et veri saaks organismis täita oma ülesandeid, peab ta olema pidevalt ringluses.
Vereliistakutega on täita tähtis ülesanne: plasmas lahustunud kujul pidevalt ringlevatest hüübimisainetest moodustub veresoone vigastuse kohal peen võrgustik, mis on trombi moodustumisel toeks.
Verelibledest ehk hemotsüütidest. Vere kogumahust on vereplasmat 54...59% ja vereliblesid 41...46%. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8%valku ja liigikaudu 2%madalmolekulaarseid aineid.
Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskkonna pidevalt muutuvates tingimustes.
Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud.
Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid nt erütropoetiin, 3. Jagunemisvõimeliste diferentseerunud rakkude olemasolu- maksarakud ja endoteeli
Vereloome on veel arenemisjärgus, ja vanemad inimesed ei sobi enam, sest neil on taastumine aeglustunud ning vere andmine võib neile endile kahjulik olla.
Vereliblede hulk on kogu veres väga suur ja samaaegselt suhteliselt konstantne, kuna vanad ja hävinud rakud asendatakse vereloomeelundites tekkinud uutega.
Vereloomeelunditeks on punane luuüdi – (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke.
Vereloome e. hematopoeesi käigus arenevad potentsetest vereloome tüvirakkudest eri diferentseerumise radasid kasutades küpsed vererakud.
Vereloomerakud on pluripotentsed st. nad on võimelised differentseeruma kasutades eri radu ja seetõttu genereerivad ka eri tüüpi vererakke.
Verel on transpordiülesanne. Veri varustab kõiki organeid ja rakke hapniku ja toitainetega, viib ära ainevahetuse jäägid.
Vereloome faktor on vitamiin B12. See on hädavajalik erütrotsüütide tekkeks punases luuüdis. Vit B12 saab inimene loomse toiduga.
Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb välja nagu liistak (:D)
Verel on inimese kehas palju olulisi ülesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kõigisse
Vereloome e. hemopoees • 1 - Mesoblastiline e. mesenhümaalne vereloomeperiood – 1.-3. embrüonaalkuul.
Vereliistakute ehk trombotsüütide vähesusel veri ei hüübi piisavalt ja tekivad probleemid verejooksudega.
Vereliistakud – värvuseta,korrapäratu kujuga,moodustavad puanses luuüdis ja osalevad vere hüübimises.
Verel on omadus hüübida, see leiab aset tänu veres ringlevatele ainetele ja trombotsüütidele.
Vereliistak - e- trombotsüüt-kõige väiksem värvitu vererakk, mis on vajalik vere hüübimisel.
Vereloomel on kaks põhilist teed: • Lümfoidne – B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud.
Vereliinid - hea sugupuuga varssa on tõenäoliselt kergem müüa kui tundmatu päritoluga
Vereloome on mitmeastmeline protsess ning verre jõuavad reeglina vaid küpsed vererakud.
Vereloome regulatsioonis on oluline roll maksal ja neerudel, kuna neis toodetav hormoon erütropoetiin.
Vereloomeelundid – punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes.
Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks.
Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde.
Vereloome ehk hemopoees Vereloome on vererakkude moodustumine ja küpsemine.
Vereliistakud – värvitu, korrapäratu, ei liigu, osalevad vere hüübimises.
Vereloomeks on vajalikud rauaühendid, mida organism saab toiduga.
Verel on ka kaitsefunktsioon, mida täidavad antikehad.
Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid.
Vereloome funktsioon – luudes on luuüdi mis tootab vereliblesid
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne – B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud.
Vereliistakud on väikesed ümmargused tuumata rakud.
Vereloome on kõige kiiremine uuenevaid kudesid.
Vereliikumisele on soodustav tegevus hingamispump.
Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vereloomeelundid – punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi – (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke.
Vereloome faktorit ehk castle’i faktorit.
Verel on ka kaitsefunktsioon.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vereliistakud ehk tombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun