Ka verekeskuses teostatav tervisekontroll annab inimesele olulise teabe tema vere ja tervise kohta. Iga kord määratakse doonori veres hemoglobiini sisaldus, mõõdetakse vererõhku ja pulssi. Esmased doonorid saavad verekeskusest teada oma veregrupi. Vereloovutamine soodustab vereloome protsessi ning piltlikult võib öelda, et inimene annab ära vana vere ning saab uue ja parema asemele. Vereandmise käigus võetakse doonorilt 450 ml verd, see on kõigest 8% kogu täiskasvanud inimese verekogusest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul. Kui inimene on saanud 18-aastaseks, võib ta hakata veredoonoriks. Vajalik eeltingimus on veel kehakaal üle 50 kg. Inimese kehakaal on orientiiriks tema vere mahu arvestamisel, seda on keskmiselt 70 ml/ kehakaalu kg-le. Doonorilt võetav vere kogus on kõigil ühesuurune 450 ml ja see oleks liiga palju inimese jaoks, kelle kehakaal on alla 50 kg. Peale selle peab doonor olema väga terve inimene. See on
Vererakke loendatakse spetsiaalsete hematoloogiliste analüsaatorite abil, mille tööpõhimõte on järgmine: vererakkude loendamine, hemoglobiini kontsentratsiooni mõõtmine. Mõõdetud parameetrite alusel arvutab analüsaator erütrotsüütide ja trombotsüütide indeksid. Sõltuvalt aparaadi keerukusest on võimalik määrata ka leukogramm, leukotsüütide noorvormide esinemine, retikulotsüütide hulk jpm. Leukotsüüdid Lihtsamad analüsaatorid loendavad teatud verekogusest tuumaga rakud. See tulemus väljastatakse leukotsüütide üldarvuna. Leukotsüütide üldarv on piiratud informatiivsusega parameeter, kuna leukotsüüdid on tegelikult kogum eri tüüpi rakke: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Leukogramm väljendab iga leukotsüüditüübi protsentuaalset osa leukotsüütide üldhulgast. Kui ühe tüübi osakaal suureneb, siis teise tüübi osakaal vastavalt väheneb
verejooksudega suust ja ninast“) Mikrotsirkulatsioon Vereringe perifeerne osa koosneb arterioolidest, kapillaaridest ja veenulitest. Arterioolide seinas olevad silelihased lubavad muuta nende soonte läbimõõtu, mistõttu nad töötavad verevarustuse juhtventiilidena. Nii võib mitmesuguste elundite verevarustust vajaduse järgi muuta. Kõigi piirkondade maksimaalseks verevarustuseks inimese käsutuses olevast verekogusest ei jätku. Kapillaaride õhuke sein koosneb vaid ühest rakukihist ja nende läbimõõdust jätkub parasjagu, et punalibled ükshaaval läbi pääseksid. Punaliblede ja kapillaarirakkude vahel toimub ainevahetus rakkudevahelise vedelikuga. Veenulid suubuvad veenidesse. Arterioolid – arterite hargnemise viimane aste Vereringefunktsioon ja selle reguleerimine Perioodiline vatsakeste kokkutõmme ehk süstol tõstab suurtes arterites rütmiliselt vererõhku, see
annaabi.ee 
