Kollageen on pärisnaha põhiline komponent (70% kuivainest). Elastiini on alla 1%, sellest sõltub naha elastsus. Selles on palju kiude ja veresooni. Veresoontest difundeeruvad toitained epidermisesse. Nahas ringleb 5 – 10 x rohkem verd, kui selle toitmiseks tegelikult vaja on. Dermis e. koorium e. pärisnahk Pärisnahk moodustab papille, väikesi epidermisesse tungivaid näsasid. Subpapillaarsete veresoonte põimikute suur mahtuvus võimaldab nahaveresoontest suuri verekoguseid ära võtta ja sinna anda. Naha veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis – läbi naha veresoonte antakse organismist soojust ära. Soojakoormusega tõuseb 0,2 -0,3 l/min pealt (jahedas) verevoolutus nahas kuni ~3 l/min palavaga. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2- 5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse
tema koerakud saavad rohkem hapnikku. · Punalibled Tavaliselt ei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. · Veresoonkond Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha
koerakud saavad rohkem hapnikku. Punalibled Tavaliseltei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. Veresoonkond Eespool rääkisime veresoonte võimest laieneda ja aheneda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha
suuda pumbata piisavalt hapnikurikast verd kudedesse, kus seda vajatakse. Seega energiat toodetakse vähe. Südamelihase tugevusest oleneb, kui kiiresti ja jõuliselt suudab süda verd pumbata. Südamelihas areneb ja tugevneb ainult siis, kui ta pingutab, teeb tööd ja treenib ennast. Treenitud süda suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel. Korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Sel juhul hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik ka soojusregulatsiooniks. Jahedas veresooned
annaabi.ee 
