haigus; 2. tserebrovaskulaarne haigus - aju verega varustavate veresoonte haigus; 3. perifeersete arterite haigus - käevarsi ja jalgu verega varustavate veresoonte haigus; 4. reumaatiline südamehaigus - streptokokkide poolt põhjustatud südamelihase kahjustus; 5. kaasasündinud südamehaigus - sündides olemasolev südame struktuuri väärareng; 6. süvaveeni tromboos ja kopsuarteri emboolia - vereklombid jala veenides, mis võivad eemalduda ja liikuda südamesse ja kopsudesse. Riskifaktorid Uuringute tulemusena on selgunud arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: vanus, sugu, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, suitsetamine, alkoholiliigtarvitamine, suhkru tarvitamine, perekonna ajalugu, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, psühholoogilised tegurid, diabeet, õhusaaste.
IL-1 retseptorite antagonistide või kortikosteroidide andmine katseloomadele enne kuumarabandust kergendas neuroloogilisi kahjustusi ja suurendas ellujäämist Multiorgansüsteemi puudulikkus Hoolimata kiirest jahutamisest, kogeb ligi 30% kuumarabanduse ellujääjatest püsivaid neuroloogilisi kahjustusi, mis võivad olla seotud ajuatroofiaga ja ajuinfarktidega Samuti võib tekkida akuutne neerukahjustus, sooleisheemia, vereklombid kõhu ja soole sees, rabdomüolüüs Samuti on maksapuudulikkus üks tuntumaid seisundeid kuumarabanduse korral Maksafunktsiooni kahjustus seisneb tavaliselt rasvmaksa tekkes või plasma glükoosi homöostaasi häiretes Kuumarabanduse ennetamine Et ennetada mõlemat tüüpi kuumarabandust, peavad inimesed end aklimatiseerima kuumusele, planeerima väljas läbiviidavad tegevused päeva jahedamale ajale, tarbima täiendavalt vedelikku, viibima rohkem
3. UURINGU FINANTSEERIMINE Uuringul rahastus puudub. Uuringu teostajatele töötasu ei maksta, uuritavatele kompensatsiooni ei maksta. 46 4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURINGUTEST Vere hüübimine on normaalne füsioloogiline protsess, hüübesüsteemi ülesanne on kaitsta organismi ohtliku verekaotuse eest. Kõrvalekallete tõttu vere hüübimise protsessis arenevad veresoonte sisesed vereklombid ehk trombid võivad takistada verevoolu. Sel juhul on tegu patoloogilise seisundi tromboosiga. Olenevalt sellest, millises veresoonkonna osas tromb tekib, jaotatakse tromboosid arteriaalseteks ja venoosseteks. Venoossne trombemboolia (VTE) on multifaktoriaalne haigus, mis väljendub kliiniliselt süvaveenitromboosi ja kopsuarteritrombembooliana. Embooliaga on tegu, kui veresoone ummistab trombist vabanenud ja verevooluga edasikandunud tükike ehk trombembol. (1)
See on tõsine haigus, mille korral proteiinid, mis kontrollivad vere hüübimist, muutuvad üliaktiivseteks. Kui sa saad vigastada, siis proteiinid veres hakkavad formuleerima vere hüübimist vigastatud kohas, et aidata kaasa verejooksu peatamisele. Kui need proteiinid muutuvad ebanormaalselt aktiivseks kogu kehas, siis tekib DIC. Põhjuseks võib olla põletik, infektsioon või vähk. Mõndade DIC juthumite puhul väikesed vereklombid formuleeruvad veresoontes. Mõned neist klompidest võivad ummistada sooned ja katkestada normaalset organite vere varustamist (nt maksa, aju või neerude). Verevoolu puudus võib põhjustada suuri kahjustusi organites. Teistel DIC juhtudel hüübimis proteiinid veres tarbitakse ära. Kui see juhtub, siis on sul suur risk tõsiseks verejooksuks, isegi väikeste vigastuste puhul. Sul võib samuti olla samuti verejooks, mis algab iseeneslikult. Selle haiguse korral võivad terved punalibled
..+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda. Lõpused on sel juhul turses, mustjaspunased, lõpusekaaned osaliselt avatud. Lõpuse kapilaarides on vereklombid, seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda. Lõpuselehekesed on pundunud ja otstes kokku kleepunud. Ülemäära kõrge temperatuuri puhul kahjustuvad samuti lõpused, nad muutuvad aneemiliseks, kattuvad limaga, veritsevad ja nekrotiseeruvad. Kui lõpused on vigastatud , hakkavad kõrge temperatuuri puhul seal kasvama seened, ennekõike saproleegniad. Lima on heaks söötmeks bakteritele, mida vees alati leidub
Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda. Lõpused on sel juhul turses, mustjaspunased, lõpusekaaned osaliselt avatud. Lõpuse kapilaarides on vereklombid, seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda. Lõpuselehekesed on pundunud ja otstes kokku kleepunud. Ülemäära kõrge temperatuuri puhul kahjustuvad samuti lõpused, nad muutuvad aneemiliseks, kattuvad limaga, veritsevad ja nekrotiseeruvad. Kui lõpused on vigastatud , hakkavad kõrge temperatuuri puhul seal kasvama seened, ennekõike saproleegniad. Lima on heaks söötmeks bakteritele, mida vees alati leidub. Kahjustatud lõpustele võivad asuda ka
Maksalt lõigatakse ära suured välimised veresooned, lümfisõlmed, suured sapijuhad ja kõrvalised koed Süda vabastatakse südamepaunast ja lõigatakse ära suured välimised veresooned. Südamepaun saadetakse toidurasva sulatamise osakonda või loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttesse. Aort rasvatustatakse ja saadetakse loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttesse, rasv toidurasva sulatamisele. Süda lõigatakse pikuti lahti (kui pole varem avatud), eraldatakse vereklombid ja pestakse pesemistrumlis, nõrutatakse esmalt trumlis, seejärel spetsiaalsel laual; laotakse plastkastidesse ja suunatakse külmtöötlemisele Neerudelt eemaldatakse neid kattev fibroos- ja rasvakiht, lõigatakse ära välimised kusejuhad, veresooned ja lümfisõlmed. Neerud saadetakse pesemata kujul külmhoonesse, kogutud rasvkude toidurasva sulatamisele. Udar pestakse. Piima eraldamiseks lõigatakse udar 2--4 tükiks või tehakse kuni
annaabi.ee 
