suured harud ja sidekude. Neerukude paikneb ümber siinuse ja sellel on kaks kihti: sisemine, jutiliste püramiidide kujul esinev osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex). Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj. Nefroni osad: 1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist
skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele: Koefaktorid(hapniku defitsiit, süsihappegaasi sisalduse suurenemine, piimhappe kuhjumine jne) mõjutavad verekapillaride seinte lihaskihti. Hormoonid (kui on olemas vastav retseptor
· Lihased aitavad säilitada kehatemp. · Lihsaed on ka vee ja valkude omalaadne tagavara,mida organism hakkab tarvitama nälgimisel SÜDA VERERINGE Suurvereringe-vereliikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt tagasi südame paremasse kotta.ainevahetuse käigus muudab arteriaalne hapnikurikas veri venooseks vereks Väikevereringe-vere liikumine südame paremast vatsakesest mõõda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks Arter-paksuseinaline veresoon,mida mõõda liigub veri südamest kehasse Veen-õhukeseseinaline ja klappidega veresoon,mid kaanab verd tagasi südamesse Kapillaar-kõike peenem veresoon.see varustab kudesid hapniku ja toitainetega VERI Vere ülessanded · Ainete transportimine · Temperatuuri ühtlustamine · Kaitsa organismi · Siduv kude
* Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele: Koefaktorid(hapniku defitsiit, süsihappegaasi sisalduse suurenemine, piimhappe kuhjumine jne) mõjutavad verekapillaride seinte lihaskihti. Hormoonid (kui on olemas vastav retseptor) 28. Südamelihaskoe struktuur. Südame automaatsus. Erutusjuhtesüsteemi struktuur. Südamelihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel väga tihedalt liitunud- süntsüütsium. Südamelihase ühes piirkonnas tekkinud erutus levib kiiresti üle terve südamelihase. Süda on automaatne organ, ta jätkab tööd ilma välisärritusteta ja sideme katkemisel kesknärvisüsteemiga
* Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teke: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele: Koefaktorid(hapniku defitsiit, süsihappegaasi sisalduse suurenemine, piimhappe kuhjumine jne) mõjutavad verekapillaride seinte lihaskihti. Hormoonid (kui on olemas vastav retseptor) 28. Südamelihaskoe struktuur. Südame automaatsus. Erutusjuhtesüsteemi struktuur. Südamelihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel väga tihedalt liitunud- süntsüütsium. Südamelihase ühes piirkonnas tekkinud erutus levib kiiresti üle terve südamelihase. Süda on automaatne organ, ta jätkab tööd ilma välisärritusteta ja sideme katkemisel kesknärvisüsteemiga
annaabi.ee 
