Nahk on kaetud lootevõidega. Loode harjutab hingamist ja imemisliigutusi. Käesolevaks ajaks kaalub loode 500 g, jätkab kaalus juurde võtmist. Liigutused muutuvad koordineeritumaks, laps avad ja suleb silmalaugusid. 6. lunaarkuu lõpuks kaalub embrüo 530-765 grammi ja on 20-25 cm pikk. Areneb kopsude verevarustus iseseisvaks hingamiseks. Kordetsentees, nabaväädi punteerimine loote vere saamiseks, millest saab diagnoosida verehaigusi, üsasiseseid infektsioone ja geneetilisi haigusi. *VII lunaarkuu 25-28 nädalal hakkab lootel kiire kasvamise aeg, küpseb ajukoor. Kopsudes moodustub surfaktant. Pikkus juba 35 cm ja kaalu 1000-1500 grammi. Loote kasvades väheneb lootevee hulk. KNS on nii arenenud, et kontrollib hingamist ja kehatemperatuuri. Organid on küll välja arenenud, aga pole valmis veel üsaväliseks eluks. *VIII lunaarkuul kasvatab loode pikkust. Enamik lapsi keerab pea allapoole, valmistudes ette sünniks
verehaiguste juures on need teadmised viinud paremale arusaamisele sümptomitest ja aidanud luua ka efektiivsemaid ravistrateegiaid. Reoloogiliste muutuste kindlakstegemine on vajalik nii diagnostikaks kui ka ravi määramiseks. Erinavad hematoloogilised haigused võivad põhjustada vere reoloogiliste omaduste muutust ning need häired omakorda võivad väljenduda sümptomitena. Nii näiteks ei saa enam lugeda hüperviskoossust omaette kliiniliseks sündroomiks. Samuti võib käsitleda mitmeid verehaigusi lähtudes mehhanismist, mille kaudu nad häirivad vere voolamist. Vere hüperviskoossuse patofüsioloogia Inimese veri on ebatavaline vedelik, kuna tema viskoossus sõltub vere voolamise kiirusest ja on seega mttenjuutonlik vedelik. Samas aga kui eraldada plasma tsentifuugimise teel ja seda samades tingimustes uurida, käitub see nagu tavaline (njuutonlik) vedelik ja säilitab oma viskoossuse ka erinevate kiiruste juures. Sellest võib järeldada kahte olulist asja
annaabi.ee 
