Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle asemel. Enamasti on siiski 3. isiku markeering keeles olemas. Isikukategoorial puudub jaapani, tai, vietnami keeles leksikaalne suletud klass (pronoomenid), selleks kasutatakse nimesid, sugulusnimetusi, pöördumisvorme.
lõhkenud“ ei ole varem kui „1234. aastal“) 28. Aspekt. Perfektiivne-imperfektiivne Perfektiivne – mingi piiri kujutamine (sündmuse piiritlus) – lõpetatud Imperfektiivne - lõpetamata Teeline – piiritletud, ateeline – piiritlemata 10 Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Mõnikord kasutatakse sünonüümselt terminit anterior. Statiivne aspekt – seisundite märkimiseks Mende keel: mahei ha-ma mahei ha-ngo chief die-IMPF chief die-STAT The chief is dying. The chief is dead.
annaabi.ee 
