Ta allus kokkulepitud, s.t. tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha.. Mäng oli rituaalse toimingu-initsiatsiooni, müsteeriumi, õpetuse, loitsimise, laulu ja tantsu alatine kindel osa, ning oli väga tõsiselt võetav. Rituaalses mängus hakkab kujunema kangelase ja kangelaslikkuse mõiste. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Kõik maailma tähestikud on väljakujunenud maagilistest sümbolitest. Teiste hulgas kujunesid välja ka söömiskombed. .Müütidest sai verbaliseerunud rituaal. Rituaalis jäi saladus sõnastamatuks. Müüdis saladus sõnastati. Samuti õppis laps rituaali kaudu mõistma ümbritsetud maailma. Rituaali kontsentratsioon oli pidu. Peo staadiumid olid: puhastumine, teekond (liikumine jumalate asukoha poole), ohverdamine, jumalikustamine (söödi ohverdatud liha, oldi seksuaalsuhetes). Rituaali üks kindlaid koostisosi ja elutõdede õppimise vorme oli rituaalne tants. Tants oli 3
loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist
loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris.