.. Kirjeldage neid gruppe); kõnemullid (Vaadake seda joonistust. Mida see isik selles situatsioonis ütleks/mõtleks?); psühhoprojektsioon (Joonistage oma lemmiktelesaade); rollimängud reaalsete olukordade või fantaasiaolukordade baasil; valikud ja järjestamised (Järjestage palun need poliitikud (nimed) selle järgi, kuivõrd usaldusväärsed nad teile tunduvad). Projektiivtehnikatest võib abi olla just argielu implitsiitsete eelduste, raskesti verbaliseeritavate harjumuste väljatoomisel. Näiteks uurimistöös, mille teemaks oli rõivaste tähendus argikommunikatsioonis, aitas olulist infot vastajate praktikate kohta välja tuua just etteantud figuuride kasutamine, keda grupil iseloomustada paluti (mis on selle inimese nimi, kellena töötab, kes on tema sõbrad jne). Grupis osalejad stimuleerisid üksteist ning tõid selle käigus välja enda tegevuspraktikaid rõivaste ja välimuse tõlgendamisel, mis otse küsides poleks tõenäoliselt
Kuidas sõnatähendus ütluses muutub. ,,minu parema käe väike sõrm on kõver", et juttu on ainult sellest väiksest sürmest, mitte tervest paremast käest ega ,,tervest ,,minust". 4) Sõnavalik ja järg sõltub süntaktilisest struktuurist. Sõltuvalt lausemudelist, me valime palju sõnu.Lähteüksus kõnearengus on lause! Vaaja lähtuda lausemallidest. Situatsiooniseisukohalt on selleks ütlus, aga... 5) Verbaliseeritavate mõtete ja genereerivate lausete arv on n+1. Ehk neid lõputult on ja pole võimalik nt pähe õppida kõiki. 6) Tithi ei tehta vahet, keele kirjeldust ja keele kasutamise kirjeldust. KAS formaalset grammatikat või kasutamisõpetust on lapsel rohkem vaja? Need on eri asjad! Moskva koolkonna uurimisprintsiibid 1) Kõnetegevust uuritakse tegevusteooria mõistetest lähtudes. Et on tegevus, toimingud, operatsioonid. See üldine põhimõte kehtib ka siin.
annaabi.ee 
