Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
jälgitavad. Häälimine on märgatav (ja ühtlasi vajalik) ka kirjutamisel. Katsed on
näidanud, et artikuleerimise takistamine kirjutamise ajal (lapse suu lahti, midagi suus)
põhjustab tavakooli I-II klassis kirjavigade mitmekordset kasvu. Abiõppelapsi
iseloomustab oma tegevuse vähene verbaliseerimine (toimingute) õppimise ajal, mis
ilmneb ka keeleülesandeid täites.
Üleminek vaimsele tegevusele. Tüüpiliseks peetakse verbaliseerimise vähenemist,
sosinkõnele tuginemist. Kuid sosinkõnele saab laps tugineda siis, kui ta varem suutis
ülesannet väliskõnes lahendada. Vaimsele ja teadvustatud tegevusele üleminekuks
peab olema kujunenud sisekõne. Viimane aga hilineb abiõppelastel mitme aasta võrra.
Eelnevalt toodud näited, nagu hääletu veerimine, suuliigutused kirjutamise ajal jne.,
kajastavadki tegelikult üleminekuetappi. Soovitatav on sel etapil tõsta kõne
annaabi.ee 
